Ilmade soojenedes on õlletootjad tööga hõivatud, eriti puudutab see väikesi pruulikodasid, kus on vähe personali. Just sellised töötavad Ida-Virumaal. Nende toodang on kohalikele tuttav, kuid väljaspool piirkonda märksa vähem tuntud.

- Innar Marmor on muutnud oma hobi õlleäriks, mis aina laieneb. Foto: Andras Kralla
Delovõje Vedomosti võtab luubi alla, millised õlletehased Kirde-Eestis tegutsevad,
Äripäev pani loo eesti keelde.
Kaevurite eksootika
Õlletehas Purtse Pruulikoda on end algusest peale positsioneerinud eksootilise piirkonna tootjana. Üks kohaliku õlle sortidest kannabki sellist nime – Metsik Ida. Ja veel on neil olemas õlu Tuhamägi (lähedal asuva Baltimaade suurima tehismäe auks), Siidisuka (mille nimetus on ühtlasi rämeda tähendusega sõnamäng vene keeles) ja lihtsalt Industriaal. Siltidel on kaevurid, pioneerilaager, Ida-Virumaa tööstusmaastikud.
Kuid nende tootesarjas on ka Purtse õlu, mille sildil on kujutatud samanimelist lossi. Just selle lossi hoovis asubki õlletehas, 18. sajandi alguse sepikojas. Siin on mõned seinad siiani põletusjälgedega. Lossi rentnik, kes avas seal restorani, oli pruulikoja üks asutajatest, kuid lahkus hiljem mõlemast ärist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui eestlased poleks koroonapandeemia ajal jätkanud Läti ühe tuntuima käsitööõlle Valmiermuiža ostmist, oleks pruulikoda praegu oluliselt palju kehvemas seisus. „Eestlastel on hea maitse, mille eest on nad valmis ka raha välja käima,“ rääkis Valmiermuiža omanik Aigars Ruņģis.
Laupäeva õhtul kogunes kümneid mehi ja naisi Kadrina rahvamajja, et ühisel testimisel selgitada välja tänavune Kadrina hää õlu. Maitsmiseks rivistati üles 28 õlut Eesti väiketootjatelt. Oma hinnangu andsid nii asjatundjate žürii kui ka rahvas.
Soome Toidutootjate Ametiühing kritiseerib teravalt Pyynikin käsitööõlletehase otsust keskendada oma õllepruulimine Eestisse Haljalasse.
Turismiettevõtjad ennustavad, et majutusasutuste käibemaksutõus viib Eesti hotellitubade hinnad konkurentsist lähiriikidega välja.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.