Sadakond aastat tagasi kerkisid Eestis esile kaks ülituntud karikatuuri- või tänases mõistes isegi koomiksitegelast – Romulus Tiituse loodud Toslem ning Eesav Edvard Puuslik, kelle autoriks oli Redo Randel.

- Feliks Randel (vasakult) koos oma heade sõprade Eduard Ole ja Juhan Raudsepaga viimase ateljees. Foto: Eesti Kunstimuuseum
Feliks Karl Randel sündis 1. juulil 1901 Valgas Georg ja Anna Johannsoni kolmanda lapsena. Randeliks sai ta alles 1936. aastal. Ja Johannson muutus veel enne seda ajapikku Johansoniks.
Juba viieteistaastaselt läks kunstiandega poiss õppima Venemaale Pensa kunstikooli. Revolutsioon ja uus riigikord keerasid aga kõik pea peale ja 1918. aastal tuli tal õpingud katkestada ning kodumaale naasta.
Vabadussõjas oli noormees staabikirjutaja ning jätkas juba 1919. aastal õpinguid Pallases. Kuigi ta õppis seal vaid paar aastat, oli temas piisavalt annet ning oskust, et tõusta 1920-ndate keskpaigaks üheks jõulisemaks Kunstnikkude Rühma liikmeks.
Kunstiande kõrval oli nooruk ka hea muusik ning elatise teenimiseks mängis ta Pallase ajal orkestrites flööti ja viiulit. Ka hiljem on ta märkinud, et ametilt on ta küll maalikunstnik, karikaturist ja ka ajakirjanik, kuid eriharrastuselt laulja ja muusik.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sel nädalal oli sünniaastapäev Rakverest pärit kirjamehel ja karikaturistil Romulus Tiitusel. Nädalavahetuseks pakume mõned naljakad juhtumid Tiituse elust.
Rakvere püssimeistrit Hendrik Tiitust ja tema prouat Ida Louiset külastas jõuluvana äreval 1905. aastal päevakese võrra varem ehk siis 23. detsembril ja tõi kingiks kaasa kena ja terve poisslapse. Tallinna tn. 50 numbrit kandva maja uus elanik sai endale nimeks Romulus. Kaksteist aastat hiljem muutus koos kalendriga ka Romuluse sünnipäev, mis nihkus 1906. a 5. jaanuarile ja kadus ka jõuluime.
Vanemaealised mäletavad kindlasti veel leheveergudel ilmunud humoorikaid pajatusi, mille autoriks oli Kihva Värdi. Need ilmusid ka raamatutena, nagu ka kaheosaline Kihva Värdi elulugu, mis nägi trükivalgust küll alles 1990.-tel aastatel.
Skaudiringkonnad, eriti väljaspool Eestit, teavad väga hästi, kes oli Jämesäär. See oli mees, kes jättis palju jalajälgi eestluse rajale seal, kus see oleks võinud tänaseks juba rohtu kasvanud olla.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.