Kõrge komisjon vaatas aasta külaks pürgiva Vainupea üle

Aga kella üheks, mil komisjon saabus, paistis taevas taas päike. "Meil käibki nii - kui kell kümme on pulmad, siis viis enne kümmet saab sadu otsa," naeris Vainupea külavanem Mario Luik.

Vainupea külaselts on toimetanud kümme aastat. Seltsi üks eestvedajaid Tiit Kolde meenutas, et see sai algselt loodud kabeliga tegelemiseks ning alguses olidki seltsi tegemised väga kabeli poole kaldu. "Aga tänu esialgsele impulsile läks seltsi tegevus käima ja praegu on seda juba raske peatada," muheles Kolde.

Kadi Ummiku sõnul on Vainupea küla südameks kabeli kõrval asuv lõkkeplats. "Selle pinkidel tulevad kõige paremad mõtted," kinnitas ta.

Aastas toimub külas viis suurt ühisüritust - volbripidu, jaanituli, muinastulede öö ning kevadine ja sügisene talgupäev.

Tänavu on aga Vainupea jaoks eriline aasta, sest küla saab 440 ja kabel 130 aasta vanuseks. Ümmargusi tähtpäevi tähistatakse suure külasimmaniga 29. juulil.

Ummik rääkis, et külarahvas on lauluhimuline ning nii pandi kokku sajaleheküljeline Vainupea lauluraamat, millest arenes välja ka oma küla bänd.

Et ansambel oli "juhuslikult" kabelis proovi tegemas, juhatatigi hindamiskomisjon ja külalised kabelisse.

Vainupeal elav lavastaja Jaanus Nuutre nentis, et kabel on küla meka, küla kodu, mida hoitakse. Seal korraldatakse kontserte, et külarahval oleks, kuhu kokku tulla ja millestki väärtuslikust osa saada.

Mario Luik lisas, et Vainupeal lihtsalt peab kabelis käima, et küla asjadega kursis olla. Jumalateenistusi peetakse Vainupea kabelis vaid mõned korrad aastas, sest usklikke on külas väga vähe.

"Mina ei ole koguduse liige, aga kabelis käin kogu aeg," sõnas Luik.

"Hoiame oma kodu ühiselt ja korrastame seda ühiselt ning oma jõududega," lausus Nuutre kabeli kohta. "Leiame ühiselt ressursid ja panustame ühiselt," lisas ta.

Enne, kui käsi pikal kusagilt raha nuiama minna, üritab Vainupea rahvas ise seljad kokku panna ning asi ära teha.

Üheks näiteks selle kohta on kunagise rippsilla taastamine. Tiit Kolde meenutas, et silla taastamisest on räägitud seltsi asutamisest saadik, kuid pigem suure helesinise unistusena.

"Kõik arvasid, et see maksab mitukümmend tuhat eurot ning meil on palju väiksemaid asju, mida ette võtta," kõneles ta.

Aga kui lõpuks asjatundjad asjale ligi said, selgus, et tegelikult maksab uue rippsilla tegemine paar tuhat eurot, millele lisandub oma töö.

"Ja ühel päeval mehed tulid ning ütlesid, et me tegime nüüd selle silla ära," rääkis ta.

Kuigi silla ületamine on esimesel korral üpris kõhe ning see vonkleb ja kõigub omajagu, on Jaanus Nuutre kinnitusel see suur samm küla turvaliseks muutmisel.

"Ühelt poolt ühendab see jõe eri kallastel elavaid kogukondi, teisalt aga on lastel märksa ohutum üle jõe saada, sest seni oli ainsaks ühenduseks vaid maanteesild, kus lastel tuli liikuda sisuliselt autode vahel," ütles Nuutre.

Väga palju asju tehaksegi Vainupeal just lastele mõeldes. Nii on küla südamesse kerkinud laste mänguväljak. Mario Luik rääkis, et üks Vainupea mees pidas ümmargust sünnipäeva ning palus külalistel kingituste asemel anda oma panus mänguväljaku rajamisse ning nii asi käima läks.

Vähehaaval on mänguväljakut täiendatud, aga plaane on veel - nii näiteks tahetakse selle juurde rajada ka jõulinnak.

Sigrid Nuutre sõnul on Vainupea muutunud väga lasterikkaks külaks. "Suvel on siin lausa lastemeri, aga ka talvel on külas juba päris palju lapsi," lausus ta.

Võib-olla juba järgmisel talvel rajatakse Vainueale ka oma uisuväljak, kus saaksid talverõõme nautida nii väikesed kui ka suured Vainupea elanikud.

Mõne asja jaoks küsitakse Vainupeal aga raha ka. Nii avati ja õnnistati komisjoni valvsa pilgu all Lääne-Virumaa aasta küla pink Kaarnakivi kõrval.

Mario Luik ütles, et selts on juba mitu korda kirjutanud projekti külasse kümne tunnustus-mõtiskluspingi püstitamiseks ja tänavu saadi sellele viimaks rahastus. Esimene pink sai avatud ja edaspidi on külaseltsil plaanis igal aastal üks pink avada.

Haljala koguduse õpetaja Urmas Karileet ütles pinki õnnistades, et see on sümbol kogukonna hoolimisest ja hoolitsemisest.

Mario Luik on küll Vainupea külavanem, kuid tegelikult on ta registreeritud elukoht hoopis Tartus. Haljala vallavanem Anti Puusepp kinnitas, et Haljala vallas on igal pool nii, et kogukonna liige on see, kes end sellisena identiftseerib. "Mina küll selles probleemi ei näe," nentis vallavanem.

Luik ütles, et esialgu oli tal väljast tulijana päris keeruline end kohalikele tõestada ning eriti oli tõrjuvat suhtumist vanemaealiste kohalike prominentide seas, kuid lõpuks said kõik aru, et mees ajab õiget asja.

"Kui usalduse ära teenid, siis saab asju teha küll," sedastas Luik.

Tema sõnul on lisaks oma kogukonna nimel tegutsemisele oluline ka kogemusi jagada ning teistele eeskujuks olla.

Kadi Ummik aga lisas, et ülioluline on info edastamine ja kommunikatsioon. "Ma arvan, et selles meie külale küll vastast ei ole," nentis naine, kes küla kodulehe, meililistide ja muu infovahetusega tegeleb.

"Kuigi meile meeldib teatav privaatsus, on meil siiski vaja, et inimesed siin käiksid, sest kabel tahab tööd ja nõuab kulutuste tegemist," selgitas Ummik.

Lisaks külarahvale üritasid hindamiskomisjonile oma sõnavõtuga muljet avaldada ka kolm musta lammast, kes keset küla rohtu nosisid. Kui inimesed neist mööda jalutasid, unustati söömine hetkega ning hakati valjuhäälselt määgima.

Riigikogu esimees Lauri Hussar vahetas lammastega igal juhul mõned sõnad.

Hussar märkis, et ta on küll formaalselt komisjoni esimees, kuid tegelikult on iga komisjoni liikme arvamusel võrdne kaal. "Ja žürii nimel võin öelda, et meie töö läheb järjest raskemaks," lisas ta.

Aasta küla konkurssi korraldab külaliikumine Kodukant alates 2005. aastast. Et tiitlit antakse välja üle aasta, selgub tänavu kümnes aasta küla, mis valitakse kõigi viieteistkümne maakonna aasta külade seast.

Kaks korda on aasta küla tiitel tulnud Lääne-Virumaale – 2005. aastal valiti aasta külaks Uljaste (siis, nagu ka 2009. aastal, valiti küll kaks aasta küla), 2017. aastal sai aasta külaks Läsna-Loobu.

Viimati ehk 2021. aastal valiti aasta külaks Viskla Kose vallast, mis paistis eriti silma Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks valminud kiigeväljakuga.

Tänavune aasta küla kuulutatakse välja 19. augustil Jõgevamaal Sadalas.

Aasta külaks kandideerivad lisaks Vainupeale Leesi Harjumaalt, Puski Hiiumaalt, Soonurme Ida-Virumaalt, Tapiku külade piirkond Jõgevamaalt, Albu Järvamaalt, Puise Läänemaalt, Peri Põlvamaalt, Suurejõe Pärnumaalt, Kaerepere Raplamaalt, Neemi Saaremaalt, Äksi Tartumaalt, Ritsu Valgamaalt, Valma Viljandimaalt ja Ostrova Võrumaalt.