Rahvusvaheline kestlikku turismi arendav organisatsioon Green Destinations andis Lahemaale ja Rakverele hinnangu rohesihtkohana. Lahemaa tõusis kuldtasemelt plaatinatasemele, Rakvere sai eelnevate aastate pronksi asemel hõbeda.

- Viru raba õpperada Lahemaal. Foto: RMK
Lahemaa tugevuseks turismisihtkohana on audiitorite hinnangul külastustiheduse ja turismi mõju seire – kõige tugevamal tasemel Eesti turismisihtkohtadest, sest seal on see aastakümnetega rahvuspargi tõttu üles ehitatud.
Lisaks paistab Lahemaa silma kohalike väärtuste hoidmise ja eksponeerimisega ning kohalike ettevõtjate toetamisega. Edendamisruumi on eeskätt nii jäätmete tekke vähendamises kui ka nende ringlussevõtus.
Rakvere tugevused turismisihtkohana on audiitorite hinnangul kultuuripärandi säästev eksponeerimine, kohalike toodete ja teenuste reklaamimine ja ettevõtjate toetamine.
Arenguvajadusena toodi välja külastajate rahulolu, turismi mõju ja kohalike elanike rahulolu seire ning säästvate energialahenduste kasutamine ettevõtetes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
50 000 eurot – sellisele summale hindas riik 20 aastat pingutusi ja investeeringuid, mis ehitusfirma Maru omanikud on mahajäetud Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisse panustanud.
Keskkonnaamet soovib karmistada looduskaitselisi piiranguid Natura aladel mitmel pool üle Eesti. Käsmu inimesed kutsusid eelmisel nädalal keskkonnaameti esindajad külla, et saada äpsemalt teada nende plaane ja tutvustada oma soove.
Tänaseks on tõepoolest tekkinud olukord, kus jääme sel aastal riigi turismiraha jagamise rongist maha. See aga ei tähenda, et turismivaldkonna edendamise ja maakonna kohaturunduse väljaarendamise plaanid oleks maha maetud, kirjutab Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum.
MTÜ Vainupea küla selts korraldab Vainupea küla 440 juubeliaasta ja Vainupea kabeli 130 juubeliaasta raames 2023. aastal koostöös tippfotograafidega esmakordselt rahvusvahelise fotokonkursi täiskasvanutele ja noortele.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.