50 000 eurot – sellisele summale hindas riik 20 aastat pingutusi ja investeeringuid, mis ehitusfirma Maru omanikud on mahajäetud Nõmmeveski hüdroelektrijaama taastamisse panustanud.

- Valgejõgi on üks Lahemaa kaunemaid kohti. Foto: Liis Treimann
Elektrijaama taaselustamise plaanid läksid luhta, kui riik arvas rajatise Lahemaa pargi looduskaitsevööndisse. Samas peavad ärimehed endiselt tagama hüdroelektrijaama varemetesse sisenevate turistide turvalisuse.
Nõmmeveski juga Valgejõe kanjonis on Lahemaa rahvuspargi üks maalilisemaid kohti. Turistid ei saa märkamata jätta, et maastikku täiendavad monumentaalsed betoonvaremed – endine hüdroelektrijaam. Rohkem kui kaks aastakümmet tagasi hakati rääkima selle taastamisest ja taaskäivitamisest.
Kuid tänavu saja-aastaseks saaval tööstuspärandi alal ei käi mingit tööd. Selle põhjuseks on konflikt omaniku ja keskkonnaametnike vahel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haljala valla Paasi küla inimeste pingutused kannavad vilja ja pea aasta tagasi küla kohale kerkinud rasked murepilved võimaliku lubjakivikarjääri rajamise pärast võivad lõpuks hajuma hakata, sest keskkonnaamet plaanib kaevandamisloa andmisest keelduda.
Keskkonnaamet soovib karmistada looduskaitselisi piiranguid Natura aladel mitmel pool üle Eesti. Käsmu inimesed kutsusid eelmisel nädalal keskkonnaameti esindajad külla, et saada äpsemalt teada nende plaane ja tutvustada oma soove.
Valla eelarvet negatiivselt mõjutava looduskaitsealade maksusoodustuse pärast pöördus Haljala vald koos Kuusalu vallaga abi saamiseks õiguskantsleri poole. Õiguskantsler Ülle Madiselt vallad oma seisukohale aga tuge ei saanud.
Eelmisel aastal toimunud maa korralise hindamise järel tõusis maa hind ja tõuseb ka maamaks. Lääne-Virumaa naabruses, Harjumaal Valgejõe külas elava Allan Alaküla talu krunt on lõviosas kaetud erinevate ehituspiirangutega, kuid kuna katastris on krunt 100% elamumaa sihtotstabega, kerkib maamaks ligi 20 korda. Maa-amet probleemi ei näe.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.