Kolonelleitnant Oskar Luiga oli legendaarne sõjamees, kes oli hiljem aastaid ametis Rakvere metskonna metsaülemana ning osales aktiivselt ka poliitikas.

- Oskar Luiga oli üks üheksast mehest, keda autasustati Vabadusristiga kolmel korral. Foto: Repro
90 aastat tagasi, 1933. aasta septembris, kulmineerusid tollase rahvusliku keskerakonna Rakvere osakonna vastuolud Tallinna peakontoriga sellega, et Rakvere osakonna esimees Oskar Luiga visati 29. septembril 1933 erakonnast välja.
Ajaleht Virulane kajastas toda erakonna sisetüli päris põhjalikult ja leht oli üksjagu Luiga poolt. Küllap on see üks põhjusi, miks täna 90 aastat tagasi ehk 28. oktoobril 1933 avaldati lugu Luiga vägitegudest Vabadussõja päevil. Õigemini küll ühest vägiteost.
Praegu, mil käimas on kaks sõda, tasub Oskar Luiga „imetegu“ meenutada küll. Ja loota, et ka Ukrainas on mõni samasugune „hull“, kes suuda Luiga trikki korrata. Aga anname sõna Virulasele:
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
90 aastat tagasi kuulutas valitsus kogu Eestis välja kaitseseisukorra, mis kehtestati kuni 1. jaanuarini 1934. Lõpetati vabadussõjalaste liidu tegevus, kehtestati tsensuur ajalehtedele, politsei sai õiguse inimesi kuni kaks nädalat kinni pidada ja piirati laialdaselt sõnavabadust.
Täpselt 90 aastat tagasi, 24. jaanuaril 1933, peeti Rakveres kõmulist poliitilise maiguga kohtuistungit, kus süüaluste rollis olid ajalehe Virumaa Teataja peatoimetaja Elmar Lehtmets ja endine Põllumeeste Kogude erakonna Virumaa komitee sekretär Richard Känd.
Ehitusega seotud tarneraskused kimbutasid ka pea sajand tagasi – kui esmalt plaaniti Rakveres asuv Virumaa Vabadussõja mälestussammas avada 1925. aasta jaanipäeval, siis tarneprobleemide tõttu jõuti selleni alles 30. augustil.
Prominentsematelt tegelastelt on ikka ja jälle küsitud, kus ja kuidas nad oma suvepuhkust veedavad. Tuleb välja, et tegemist on päris vana tavaga.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.