Umbes pool sajandit tagasi oli Harri Jänese nimi tuttav igale eestlasele, kes vähegi ajalehti luges, raadiot kuulas või televiisorit vaatas. Tema lobedad lood meditsiinist, hügieenist ja tervishoiust aitasid omajagu kaasa meie elujärje paranemisele.
Harri Jänes oli suur meditsiini, hügieeni ja tervishoiu populariseerija. Foto: Rahvusarhiiv
Harri Jänes sündis 4. novembril 1925 Loobu metsaülema peres. Virumaale ei jäädud siiski kauaks, sest kooliteed alustas väike Harri juba Raplamaal Kuusikul ning lõpetas 1945. aastal tollase Rapla keskkooli.
Tõenäoliselt on pea kõik kuulnud biopsiast, mis tähendab, et inimkehast võetakse tükike kudet uurimaks, kas haigus kimbutab. Vist ei ole kõige meeldivam protseduur. Tänane sünnipäevalaps Harry Andreas Kull oli esimene eesti rahvusest teadlane, kes pühendus kudede uurimisele ehk histoloogiale.
Möödunud sajanditel oli kombeks, et teenekate loodusuurijate auks andsid teised teadlased enda avastatud uutele liikidele kolleegi nime. Kiltsis elanud Alexander von Bunge nimi on nõnda jäädvustunud rohkem kui sajas taimenimetuses.
Sauevälja küla Tõnurahva talus 1917. aasta 9. märtsil sündinud Endel-Jakob Kolde oli teadlane, kelle nimi on hästi tuntud paljudes maailma ülikoolides.
Eestimaalt on sirgunud mitmeid kuulsaid arstiteadlasi, üheks tuntuimaks neist oli kunagine vene tsaari au-ihuarst Maximilian Friedrich Werner Zoege von Manteuffel, kes sündis 13. juulil 1857. aastal Määri mõisahärra perre.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.