Ei ole just palju neid, kes on kõrge ametnikuna Eesti riiki üle poole sajandi teeninud. Üks neist on Elmar Tambek, kelle mälestusteraamatust ka väga palju põnevat Rakvere ja siinsete inimeste kohta leida võib.
- Presidendi kantselei ülem Elmar Tambek oma töölaua taga. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Elmar Nikolai Tambek sündis tollase Vihula valla Kavastu külas Kupjarahva talus jõululaupäeval 1897. Ta õppis Liiguste ministeeriumikoolis ja lõpetas 1917. aastal kuldmedaliga Tallinna Aleksandri gümnaasiumi.
Noormees soovis õppida arstiks ja astus Peterburi sõjameditsiini akadeemiasse, kuid katkestas õpingud peagi ning naasis kodumaale, võttis relva kätte ja läks Narva all lahingusse.
20. detsembril 1920 lõpetas Tambek sõjakooli sõjaaegse ratsaväe kursuse ja ülendati lipnikuks. Kuni 1929. aastani oli ta kaadrisõjaväelane erinevatel ametikohtadel, kusjuures 1924–1929 sõjaväekohtu uurija ja abiprokurör.
Ohvitser Tambek õppis paralleelselt Tartu ülikoolis ja lõpetas 1925. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1929. aastal sai tal pagunite kandmisest küll ning mees tuli kodule lähemale – Rakvere ringkonnakohtu prokuröriks.
Seotud lood
Saarlased armastavad öelda, et Saaremaa esimene naisluuletaja oli Kaarma pastoriproua Julie Wilhelmine Ederberg. Nii pastor kui ka proua olid mõlemad pärit Haljala lähedalt Kavastult.
Mitte ainult meie praegu ei kajasta värskete uudiste kõrval seda, mis kunagi aastate eest on juhtunud – seda tehti ka vanades ajalehtedes. Nii meenutatakse 1933. aasta 16. novembri Virulases, kuidas Eestimaa kuberner Izmail Korostovets käis Rakvere poeglaste gümnaasiumi avamas.
1931. aasta 25. juuli hommikul alustas riigivanem Konstantin Päts koos pea kõigi Tallinnas resideerunud saadikutega suuremat ringsõitu Eestis. Esimene pikem peatuskoht oli Rakvere.
95 aastat tagasi, 1926. aasta juuli lõpul, käis ajalehe Virulane ajakirjanik uurimas, kuidas käib suvine elu Uhtju saarel ehk „Uhtju vabariigis“, nagu ta seda nimetas.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.