Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
- Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida. Foto: Andras Kralla
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Värvitakse laed ja seinad, pannakse uued uksed, valatakse betoonist põrand, paigaldatakse ventilatsioonisüsteem ja elektrigeneraator. Keldri varjumiskohaks ehitamine läheb maksma 80 000 eurot, kuid ühistu ei pea sellest ise sentigi maksma. Tööde eest tasub riik.
Sellise õnnistuse osaliseks said tänavu 27 ühistut, kes haukasid osa 1,2 miljoni eurosest pilootprojektist. Kõigi ühistute toetamiseks aga riigil raha ei jagu.
Lisaks kahtlusele, kas ühistud ikka suudaksid sellist koormat täienisti oma õlul kanda, on praegu küsitav seegi, kui paljudesse tihedalt träni täis laotud kortermajade keldritesse õnnestub üldse luua varjumiskohta, kirjutab
Äripäev.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
Päästeamet tähistab koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega.
Nädal tagasi rõõmustati Rakvere linnaelanikke teatega, et märgistuse on saanud esimene avalik varjumiskoht, kuhu pageda sõjalise või muu ohu korral. Paraku oli pakutud turvatunne hetkeline, sest õige pea selgus, et pere pisimad – koerad-kassid – sinna oodatud ei ole.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.