• 26.12.23, 10:20

Kelder varjumiskohaks 80 000 euro eest: riik plaanib ühistutele rasket koormat

Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida.
  • Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida. Foto: Andras Kralla
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Värvitakse laed ja seinad, pannakse uued uksed, valatakse betoonist põrand, paigaldatakse ventilatsioonisüsteem ja elektrigeneraator. Keldri varjumiskohaks ehitamine läheb maksma 80 000 eurot, kuid ühistu ei pea sellest ise sentigi maksma. Tööde eest tasub riik.
Sellise õnnistuse osaliseks said tänavu 27 ühistut, kes haukasid osa 1,2 miljoni eurosest pilootprojektist. Kõigi ühistute toetamiseks aga riigil raha ei jagu.
Lisaks kahtlusele, kas ühistud ikka suudaksid sellist koormat täienisti oma õlul kanda, on praegu küsitav seegi, kui paljudesse tihedalt träni täis laotud kortermajade keldritesse õnnestub üldse luua varjumiskohta, kirjutab Äripäev.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele