Vaata parimaid: selgusid aasta pressifotode nominendid

Novembris maha sadanud paks ja raske lumi on tekitanud olukorra, kus peamiselt tuleb tegeleda lumest tekkinud probleemide kõrvaldamisega. Lumetormi tagajärjel on elektriliinidele kogunenud lumi.

Haridusminister Kristina Kallas ja Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri teatasid 1. detsembril, et haridusministeerium on suutnud oma eelarvest leida 8 miljonit eurot lisaraha õpetajate palgatõusuks. Peagi selgus aga, et õpetajaid see number ei rahulda ja jaanuaris asutakse streikima.

Kurb 1. septembri avaaktus Metsküla algkoolis, mida ametlikult pole olemas. „Oleme nagu nähtamatu kool,“ kõneles Metsküla kooli juhataja Pille Kaisel. „On maja, on lapsed, on õpetajad, aga kooli ei ole.“

Lääneranna vallavolikogu otsustas 2023. aasta märtsis, et Metsküla algkool sulgeb sügisest uksed. Hoolimata sellest otsusest kogunesid õpilased koos oma peredega Metsküla kooli 1. septembril, kus kolm esimese klassi õpilast said kätte oma aabitsa. Ametlikult suletud kooli tegevuse jätkamine oli terve kogukonna idee.

Pühapäeval 2. aprillil dirigeerib J. S. Bachi suurejoonelist Johannese passiooni Andres Mustoneni asemel Endrik Üksvärav. Viiuldajast dirigent ja tunnustatud vanamuusik Andres Mustonen astus 19. märtsil Venemaal Novosibirskis kontserdil üles koos pianist Jekaterina Metšetina ning džässtrompetist Vadim Eilenkrigiga. Eesti kontsert lõpetas Mustoneniga koostöö.

Eestis visatakse igal aastal ära rohkem kui 84 000 tonni toitu. Kui laotada see toit maapinnale ühtlase meetrikõrguse kihina, saaks sellega katta poolteist korda Tallinna lauluväljakut. Samal ajal elab meie riigis peaaegu 50 000 inimest absoluutses vaesuses – see tähendab, et neil ei ole alati toitu, mida lauale panna. Fotoreportaaž Eestis toimuvast toidujahist ja toidu raiskamise vähendamisest mitmes vaatluses.

Ühel heal päeval hakkasid küla taga keset paksu metsa masinad vurama. Üha rohkem ja tihemini keerutasid tolmu teedel, tehes põrgumüra. Sellist sagimist polnud siinkandis varem nähtudki. Enne oli see üks ütlemata vaikne koht, ainult aeg-ajalt sõitis mõni auto mööda. Taamal oli maanteemüra küll kuulda, aga kui tuul puhus soodsas suunas, oli see tõepoolest üks taevaline tasane kant. Ja siis järsku tassiti ja tassiti, pikad päevad, ning üha laiemaks ja kõrgemaks paisus mägi, nii et paistis üle puude juba kaugele kätte, ükskõik kummalt poolt vaatad. Külamehed viskasid nalja, et tea, kas suusamäge tehakse või mingit pommivarjendit. Eks raudtee-ehitusest oli lehes ja raadios räägitud, aga et ta nüüd päris siiasamma tuleb – ja veel nii suurelt –, poleks mitte arvanud.

Aga nüüd kerkisid ökoduktid ja viaduktid kui seened pärast vihma. Urgele, Saustinõmmele, Loone külla ja veel paljudesse paikadesse. Tohututes kogustes tassiti kohale kruusa, liiva ja betooni. Fotolugu Eestimaale valminud uutest betoonist naabritest.

Slava Ukraini juht ja Riigikogu Johanna-Maria Lehtme hetkel, kui ajakirjanik küsib: “Kas teil on või oli armusuhe Ukraina abiorganistasiooni juhi Hennadi Vaskiviga?” Lehtme on saanud karmid süüdistused seoses Ukraina humanitaarabi raha kasutamisega ning kas just isiklik suhe on mõjutanud tema tehinguid. Mõni nädal hiljem teatas Johanna-Maria Lehtme, et astub Riigikogu liikme kohalt tagasi. Samuti kutsuti ta tagasi Slava Ukraini juhatuse liikme kohalt kriminaalmenetluse ajaks.

Eesti Rahvusballeti artist Francesco Piccinin naasis lavale vähem kui aasta pärast vähidiagnoosi saamist ja räsivat keemiaravi, mis riisus ajutiselt küll tema juuksed, aga mitte võitlusvaimu. „Tagasitulek oli suur eneseületus, aga ma otsustasin algusest peale võidelda,“ sõnab balletiartist, kel tuli rinda pista lümfoomiga.

Tippsport on ülim pingutus. Nii, et veri ninast väljas. Iluuisutaja Arlet Levandi pälvis Tallinas peetud rahvusvahelisel iluuisutamise võistlusel meeste lühikava 2. koha, saades kohtunikelt 76,34 punkti, mis tähistab ka tema isiklikku rekordit. Pilt on tehtud lühikava lõpusekunditel.

Eesti Pressifotograafide Liidu (EPFL), Eesti Meediaettevõtete Liidu (EML) žürii, koostöös Canoni ja Overall Pro Shop’iga, valis 1287 foto seast 2023. aasta Aasta Pressifoto ning parima uudis-, olemus-, spordi- ja portreefoto.

Zürii esimees oli Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. Eestist olid fotosid hindamas fotograaf Raigo Pajula ja uuriv ajakirjanik Piret Reiljan. Välismaised žüriiliikmed olid seekord Leedu vabakutseline fotograaf ja fotograafia õppejõud Evgenia Levin ja dokumentaalfotograaf Akseli Valmunen Soomest. Kokku laekus konkursile 787 fototööd. Fotod kandideerisid neljas erinevas kategoorias: uudis, olemus, portree ja sport. Osalejaid oli tänavu 44.

Kategooriate lõikes võitnud tööde hulgast valis žürii omakorda parima töö, mis pälvis tiitli „Aasta Pressifoto 2023“. Žürii avalikustas täna nominendid. Võitjad tehakse teatavaks Pressifoto näituse avamisel ja auhinnad antakse üle Eesti Meediaettevõtete Liidu korraldataval pressipeol 22. veebruaril 2024.

Iga kategooria võitja saab diplomi ja 1000 euro suuruse preemia.