Suur reportaaž ja galerii: kaua oodatud külaline käis viimaks Eestis

Eestisse on saabunud oluline külaline, Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi.

Kaua oodatud külalist annab oodata. Pidi ta ju tulema juba möödunud aastal, kuid nii ei läinud. Nüüd annab teda oodata Kadriorus presidendi lossi ees. Punane vaip on lahti rullunud, vahipataljon ja orkester omal kohal tuules ja lumes ootamas. Kopterid lendavad üle. Ka ajakirjanikud ootavad.

Viimaks hakkab voorimine pihta. Ühelt poolt sõidavad sisse politseiautod ja seejärel must Audi, kust väljub välisminister Margus Tsahkna, kes sammub ühes teistega lossi ette. Ka president Alar Karis on oma delegatsiooniga välja tulnud.

Ja juba mõne hetke pärast saabubki Kadriorgu Ukraina president Zelenskõi.

Ta tervitab presidenti ja orkester hakkab mängima Ukraina ja seejärel Eesti hümni.

Seejärel suundutakse lossi, kus Zelenskõi paneb allkirja külalisteraamatu sissekandele. Edasi vestlevad presidendid juba suletud uste taga. Juttu jätkub suisa nii kauaks, et ajakava läheb pärast riigipeade vestlust lõhki.

Zelenskõi tänab pressikonverentsil Eestit vankumatu toetuse eest ja kinnitab, et vaherahuga Kiiev ei lepi. "Vaherahu ei tähenda, et sõda lõppeks," vastab ta küsimusele, kas paus võiks aidata Ukrainal varusid tähendada. "Vaherahu on abiks ainult Venemaale."

Ukraina riigipea sõnul on ka venelastel puudus relvadest ja laskemoonast, mida otsitakse nii Iraanist kui Põhja-Koreast. Zelenskõi sõnul kasutasid venelased suurema osa varudest juba sissetungiga ära.

"Kui vaatate venelaste toetust oma riigile, siis see pole tõusuteel. Venelased on aru saanud, et sõda jõuab nendeni."

Ta rõhutab, et Ukraina on teinud NATOsse pääsemiseks ära rohkem kui ükski teine riik. "Meil on kogemus mitte üksnes teoorias, vaid praktikas," ütleb ta viitega NATO riikides kasutatud ja Ukrainale antud relvastusele.

Alar Karis rõhutab, et ehkki Ukraina NATOga liitumine ei saa toimuda kohe, näitab ajalugu, et puhvertsoonid ei tööta." Riikidele, mis on läinud demokraatlikule teele ja tahavad end kaitsta, pole (NATO-le) alternatiive," sõnab Karis. Ta meenutas, et ka meie rääkisime NATOst ajal, kui punaväed olid Eestis veel sees.

Just NATO teema lõpetab presidentide pressikonverentsi. Edasi tuleb Zelenskõil kiirustada peaminister Kaja Kallase juurde.

Kallas on presidendil trepil vastas ning kohtudes nad embavad. Soojad suhted nende vahel ole vist kellelegi üllatus. Zelenskõi tänab ka järgmisel pressikonverentsil Eestit otsuste eest Ukrainat toetada, samuti räägib, kui suur abi on sellest Ukrainale olnud.

Jututeemad võtavad ka tõsisema pöörde. On ju viimasel ajal meil jutuks olnud, kas Eesti peaks Ukrainale välja andma mobilisatsiooniealised mehed.

Zelenskõi meenutab, et Ukrainast on lahkunud palju inimesi, eriti sõja algusajal, kui kõikide sõbralike riikide piirid olid põgenejatele valla, ja kui polnud selge, mida homne päev toob. Sellest ajast on nüüd möödas varsti kaks aastat ja poole Venemaa hõivatud territooriumist on Ukraina sõjavägi tagasi võtnud. Olukord on teine, ütleb ta. "Ja me näeme, et on ka neid, kes on piiri ületanud Ukraina seadusi rikkudes," lisab president.

Presidendi sõnul ei ole küsimus lihtsalt rindele minekus. "Saab olla eesliinil, võib mitte olla eesliinil." Zelenskõi toob välja, et ühe rindemehe ülalpidamiseks on vaja 6-8 maksumaksjat, aga selleks, et Ukrainas makse maksta, tuleb olla Ukrainas ja käia seal tööl.

"Nii et kui keegi on välismaal, ei ole rindel, makse ka ei maksa, ja on kõike seda teinud reegleid rikkudes, siis meil tõesti tekivad küsimused."

Kaja Kallas lubab Zelenskõile, et Eesti ja Eesti inimesed on Ukrainaga kuni nende soovitud võiduni ning lubab tegutseda ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu ning Venemaa enda vastutusele võtmise nimel.

Sel ajal, kui Kallas ja Zelenskõi Stenbockis pressile kommentaare jagavad, käib riigikogus tihe sagimine. Maja ees on aga haudvaikus. Ei inimesed ega autod pääse parlamendi ette. Jääs Tallinna tänavatel nuusib ringi pommikoer. Ka ajakirjanikel tuleb politseile näidata isikut tõendavat dokumenti. Siis küsivad korrapidajad veel omakorda üle, kas kirjatsurasid ikka võib edasi lasta. Võib!

Ka riigikogus sees ei tohi pea keegi ilma turvatöötajata ringi liikuda.

Riigikogulased on ootusärevad. Valges saalis ootavad Zelenskõiga foto tegemist riigikogu esimees ja aseesimehed ning Eesti-Ukraina parlamendirühma esindajad. Vähemalt 15 minutit enne Ukraina riigipea saabumist on nad kõik vaiba ääres reas nagu viielised ja valmis kätt suruma.

Kui Zelenskõi saali siseneb, tõusevad kõik püsti ja plaksutavad. Aplaus kestab. Ja kestab.

„Kallis Eesti rahvas,“ ütleb ta kõne alguses eesti keeles. Tema kõne on täis „võidutahet“, ja seda sõna kasutab Zelenskõi riigikogu ees sulaselges eesti keeles.

Ta räägib, et võitlus, mida Ukraina peab, tuleb võita ning sõnab, et küll saame seda võitu koos tähistada. Ta tänab ka riigikogu ees Eestit igakülgse toetuse eest.

Lisaks räägib Zelenskõi oma kõnes kaitsetööstusest ja sellest, et kes vähegi suudab, võiks selle tööstuse käima lükata. Venemaad tuleb aga takistada, kui see tahab sanktsioonidest mööda hiilida.

Zelenskõil on seljas pusa kirjaga „KAITSETAHE“. Selle kinkis talle Kaja Kallas.

„Slava Ukraini“ – nõnda lõpetab kõne Zelenskõi ja riigikogu plaksutab. Kohalolijad kogunevad ühispildiks. Selle taustal lööb riigikogu ülemisel rõdul ukrainakeelse laulu lahti siinne ilmselt üks tuntum ukrainlane Ruslan Trochynskyi. Temaga on liitujaid.

„Slava Ukraini,“ hõikab ka Trochynskyi oma laulu lõppedes üle riigikogu saali.