Eesti parim arvamusartikkel ilmus Lääne-Virumaa Uudistes

Neljapäeval toimunud pressipeol selgusid Eesti ajakirjandusauhindade võitjad. Eelmise aasta parimaks arvamuslooks valis žürii mullu 14. mail Lääne-Virumaa Uudistes ilmunud Rahel Lepa arvamuse „Suurperede missivõistlus“.

Meedialiidu peaauhinna – „Aasta ajakirjanik 2023“ tiitli sai Delfi ja Eesti Päevalehe ühistoimetuse ajakirjanik,Vilja Kiisler, kelle puhul toodi välja seinast seina teemasid ja suurepärast intervjueerimisoskust.

Parima uudise auhinna sai Merilin Pärli mullu augustis ERRis avaldatud lugude „Pere Sihtkapital küsis uuringu jaoks TÜ nimel tuhandete naiste andmeid“, „Eamets: leidsime ühes rektoriga, et olen valesti käitunud“, „Tartu Ülikool hoidis aastate eest ära Eametsaga seotud huvide konflikti“ eest.

Parima olemusloo kirjutasid Õhtulehe ajakirjanikud Risto Berendson, Helen Mihelson ja Kadri Kuulpak. Artiklid ilmusid oktoobris ja olid „Õhtulehe suur uurimus: iga neljas arstiõppe lõpetanu kaob“, „Kuhu kaovad arstid? PERHi uus ülemarst: konkureerime soomlastega iga päev“, „Kuhu kaovad noored arstid? „Poolnaljaga öeldes valitseb haiglas hierarhia: arst, õde, kõikvõimalikud teised haiglatöötajad, taburet ja siis arstitudeng.“.

Parima venekeelse loo preemia võitsid Polina Volkova ja Jekaterina Mereminskaja Delovõje Vedomostis 19. oktoobril ilmunud artikliga „Расследование ДВ: сеть компаний, связанная с Эстонией, снабжает Россию микрочипами“ ja 21. novembril ilmunud looga „«Я привожу, растамаживаю и доставляю в Москву». Эксперимент ДВ показал, насколько легко обойти санкции“.

Parima kujunduse preemia pälvis 9. detsembril Postimehe AK-s ilmunud „Põhiõigused kui igapäevased standardid“, mille küljendaja on Toivo Luht ja infograafik Alari Paluots.

Aasta ajakirjaniku, parima uudise, arvamuse ja olemusloo, kujunduse ning venekeelse loo preemiaid rahastavad Delfi Meedia, Õhtuleht Kirjastus ja Äripäev.

Ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov ja Jüri Ehasalu andsid välja noore ajakirjaniku preemia ja elutööpreemia. Noor ajakirjanik 2023 on Eesti Ekspressi ajakirjanik Ekvard Joakit ja elutöö preemia sai meediaõppejõud Tiit Hennoste.

Koos Eesti Pressifotograafide Liiduga anti välja parima video preemia, mille said Aleksander Algo, Daniel Leevik, Jasper Käänik Delfi Meediast videoga “Sariprotestijad”.

Rootsi meediakontserni ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse auhind läks jagamisele.

Võitja on Eesti Rahvusringhäälingus ilmunud lood, mis vallandasid ja arendasid nn idavedude skandaali ja mis ilmusid 23. augustil „Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale“ (autor on Aleksander Krjukov) ja „Kallas: mina ei tegele oma abikaasa äritegevusega“ (autor Madis Hindre) ja 29. augustil „ Arvo Hallik ei kavatse osalusest Stark Warehousingus loobuda“ (autor on Karin Koppel).

Teiseks võitjaks on Eesti Päevalehes ja Eesti Ekspressis ilmunud artiklid, mis tõid esmakordselt välja Slava Ukraini annetuste kasutamise skandaali tegelikud telgitagused ning näitasid, kellele, kuidas ja kui palju raha liigutati. Artiklite autorid on Holger Roonemaa, Herman Kelomees, Matthias Kalev, Anna Mõrunjuk ja Martin Laine. Artiklid ilmusid 15. aprillil „Lvivi jõukas abilinnapea, küünetehnik ja Eesti „aasta inimene“. Slava Ukraini miljoni euro saladus“ ja 19. mail „„Kegi peab silma peal hoidma, et ta häid inimesi pajaks ei varastaks.“ Kuidas Johanna-Maria Lehtmäe käe all sai Slava Ukraini heategevusest bisnis“.

Pressifotograafide Liidu fotoauhindade võitjad on: parima uudisfoto „Elektriliinidelt lume eemaldamine Palamulla külas Raplamaal“ tegi Camilla Kännola Raplamaa Sõnumitest, parim olemusfoto on „Tühistatud maestro“, mille autor on Sven Tupits. Parima portreefoto tegi Postimehe fotograaf Tairo Lutter ja see kandis nime „Valus küsimus“. Parima spordifoto tegi samuti Tairo Lutter ja foto on „Verine pingutus!“. Aasta pressifoto on „Valus küsimus“, selle autor on Tairo Lutter Postimehest.