Kui Haljala ja Kadrina valla jaoks oli üksikisiku tulumaksu laekumine aasta kahel esimesel kuul kehvapoolne, siis märtsis Haljala jaoks lood muutusid, Kadrina jaoks aga mitte.
Kadrina vallavanem Kairit Pihlak loodab, et aasta edenedes paraneb ka tulumaksu laekumine. Foto: Andres Pulver
Märtsis oligi tulumaksu laekumise kasv võrreldes mulluse märtsiga kõige suurem Haljala vallas, koguni 16,2 protsenti. Kadrina oli aga 2,3 protsendi suuruse kasvuga maakonna omavalitsuste seas konkurentsitult viimane.
Veebruar oli selles mõttes hämmastav kuu, et koguni pooltes Lääne-Virumaa omavalitsustes oli tulumaksu laekumise kasv võrreldes mullusega Eesti keskmisest suurem. Tavapäraselt on keskmisele ikka alla jäädud.
Kui rahandusministeerium prognoosis kohalikele omavalitsustele tänavuseks enam kui kümne protsendi suurust tulumaksu laekumise kasvu, siis jaanuari laekumine seda kohe kuidagi ei kinnita.
Varek ja Tell selgitavad, mida tehakse ülelaekunud tulumaksuga
Eelmise aasta eelarvet planeerides sai tulumaksu laekumise prognoosimisega kõige paremini hakkama Väike-Maarja vald. Samas tähendab see enamiku teistega võrreldes, et eelmisest aastast pole sellesse lisaraha kaasa võtta.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.