Ettevõtja: KOVid vajavad jäätmete ringlussevõtu eesmärki.“ Kantsler: kõlab hästi, aga...

Muresid on ka aina õhemaks muutuv plastpakend, mida enam õhemaks muuta ei saa, sest siis satub ohtu toote säilimine ja suureneb biojäätmete hulk, vahendas teemaveeb Kaubandus.

Paari aasta taguse seisuga suutsime vaid 30,5 protsessi olmejäätmetest uuesti ringlusesse võtta ja see riiki ei rahulda, selgitas kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo toiduainetööstuse aastakonverentsil. Tema sõnul soovib riik 2030. aastaks jõuda 60 protsendi tasemele ehk sisuliselt peaksime suutma ringlusse suunata senisest kaks korda rohkem olmejäätmeid. „Selleks ei piisa aga ühe jäätmeliigiga tegelemisest ja peame sisse vaatama ka pakendijäätmetesse,“ selgitas Jaanisoo jäätmereformile pühendatud ettekandes.

Ühe muudatusena näeb reform ette ka pakendiaktsiisi täiendamist ehk kaheosalist pakendiaktsiisi, mille järgi lisanduks olemasolevale süsteemile ka pakendi maksustamine toote turule laskmise hetkel. Näiteks 400-grammise hakklihapakendi turule laskmise puhul võiks rakenduda aktsiisi 6 eurot 1 tonni toote kohta.

„Säilib ka vana pakendisüsteem, mis arvestab ringlussevõttu – meie ettepaneku kohaselt siin muudatusi ei ole vaja. Teine osa on müügile laskmise pool ehk kui tootja toob oma pakendi müügile – või ka näiteks importpakendi puhul –, siis sellele rakenduksid tasukomponendid, mis laekuvad pakendiaktsiisina riigieelarvesse,“ selgitas Jaanisoo. Siinkohal eristataks Jaanisoo sõnul neid materjale ja pakenditüüpe, mida on keerulisem ringlusse lasta, ja neid, mida on kergem.

Jaanisoo ettekandele järgnes vestlusring „Mida teha pakenditega?“, kus osalesid lisaks asekantslerile ka Nordic Milki jätkusuutlikkuse juht Katrin Tamm, Maag Food turundus- ja tootearendusdirektor Janne Laik-Lõhmus ja Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude. Vestlust juhtis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras.

Ettevõtjad tõid seoses jäätmereformiga välja mitmeid murekohti.

„Me ei ole ära kirjeldanud kogu seda infrastruktuuri, mis peaks toetama materjalide õiglast käitlemist. Plastik on tehtud planeedi vaenlaseks. Tunnen, et tegeleme maailmapäästmisega silotornidena,” võttis toidutootjate nägemuse kokku Janne Laik-Lõhmus.

Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude tõi arutelus välja ühe olulise puuduse seoses omavalitsustega, kellele on seatud liigiti kogumise eesmärk, aga puudub ringlussevõtu eesmärk. „See tehakse eeldusel, et kui jäätmed on liigiti kogutud, siis on nad ka ringlusse võetud. See pole nii,“ toonitas ta. „Põhimõtteliselt teeb ministeerium täna sellise oletuse, et kui inimesel on tossud jalas, siis järelikult on ta rahvasportlane ja järelikult on tema tervisega kõik korras.”

Järgnevalt teeme pikema ülevaate vestlusringist, kus olid fookuses jäätmereform ja pakendid.

Ivo Jaanisoo tõi ettekandes välja ka maksustamise kaks alternatiivi, lisades, et praegu on samas kõik lahtine ja numbrid on läbiräägitavad. „See on oluline paika panna. On see siis teiste riikide näitel või on see mõjuanalüüsi põhjal, mis võtab aastaid,“ rääkis Jaanisoo.