Naiste töötasu oli meestest 13,1 protsenti väiksem

Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.

Neljal tegevusalal teenisid naised meestest rohkem: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (-1,1%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (-2,4%), veondus ja laondus (-5,6%) ning muud teenindavad tegevused (-18,4%).

Naiste keskmine brutotunnitasu oli põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 8,49 eurot, samas kui meeste puhul oli see 8,39 eurot.

Kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel olid naiste keskmised brutotunnitasud 13,95 eurot, samas kui meeste puhul oli see 13,61 eurot.

Veonduses ja laonduses teenisid naised keskmiselt 9,96 eurot tunnis, mehed aga 9,43 eurot.

Muudel teenindavatel tegevustel olid naiste keskmised brutotunnitasud 8,90 eurot ja meeste omad 7,52 eurot.

Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 11,7 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2022. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam muude teenindavate tegevuste tegevusalal ning suurenes kõige rohkem haldus- ja abitegevuste tegevusalal,“ lisas ta teates.

Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.