Möödunud aastal oli naiste keskmine brutotunnitasu 10,27 eurot ja meestel 11,82 eurot. Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus hulgi- ja jaekaubanduse, mootorsõidukite ja mootorrataste remondi (25,5%), info ja side (25,1%) ning finants- ja kindlustustegevuse (24,9%) tegevusalal.
Neljal tegevusalal teenisid naised meestest rohkem: põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (-1,1%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (-2,4%), veondus ja laondus (-5,6%) ning muud teenindavad tegevused (-18,4%).
Naiste keskmine brutotunnitasu oli põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 8,49 eurot, samas kui meeste puhul oli see 8,39 eurot.
Kutse-, teadus- ja tehnikaalasel tegevusel olid naiste keskmised brutotunnitasud 13,95 eurot, samas kui meeste puhul oli see 13,61 eurot.
Veonduses ja laonduses teenisid naised keskmiselt 9,96 eurot tunnis, mehed aga 9,43 eurot.
Muudel teenindavatel tegevustel olid naiste keskmised brutotunnitasud 8,90 eurot ja meeste omad 7,52 eurot.
Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul on palgalõhe Eestis alates 2013. aastast vähenenud 11,7 protsendipunkti võrra. „Võrreldes 2022. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam muude teenindavate tegevuste tegevusalal ning suurenes kõige rohkem haldus- ja abitegevuste tegevusalal,“ lisas ta teates.
Sooline palgalõhe arvutatamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.
Seotud lood
"See on üllatav ja ebameeldiv üllatus, ma pigem oleksin arvanud, et palgalõhe kahaneb," rääkis Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm.
Lääne-Virumaal on palgad kasvanud pisut kiiremini kui Eestis keskmiselt ning see on maakonna keskmise palga arvestuses tabeli lõpupoolelt tasapisi keskmikke hulka kergitanud.
Kui naised tunneksid, et nad saavad meestest sõltumata alati ise hakkama, siis saaksid nad hea meelega rohkem lapsi, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Anu Lill.
“Selles pole midagi romantilist, on vaid puhtalt kliiniline protseduur. Ma olen günekoloogi juures istunud rohkem kui keskmine naine elu jooksul kokku,” räägib Helin Haga, kahe tütre ema. Üks neist on nelja-aastane ning teine vaid kuu vana.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
4
6
Need on Haljala valla uued ettevõtted
Viimased uudised
Hetkel kuum
Need on Haljala valla uued ettevõtted
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele