Lääne-Viru mehe pudelipostiseiklus kestis 30 aastat

1977 suunati Tihemetsa tehnikumi lõpetanud Villu sõjaväkke, kus järgmised kaks aastat tuli veeta Leningradi oblastis asuvas Krasnaja Gorka väeosa tuletõrjekomandos. “Tuletõrjumist me igatahes selgeks ei saanud. Meie ülesanne oli valvata arsenali, aga muist aega passisime niisama, polnud isegi rivistusi, vormi panime selga paar korda aastast, ülejäänud aja nägime välja nagu kaltsakad,” naeris Villu ja näitas fotot endast ja kaasajateenijatest, mis tõele au andes kinnitas mehe viimast väidet.

“Sügasime kassi, käisime poes - tolleaegne hittjook oli peedivein ”Zolotaja osen“, hind 2 rubla. Käisime ühtelugu klubis peol, üks mees võttis seal kohaliku naisegi,” kirjeldas mees kroonus lokanud korralagedust, kus kindel oli vaid üks asi. “Iga-aastasel tuletõrjujate võistlustel sai meie komando alati viimase koha,” naeris mees.

1979. aasta jaanipäeva paiku saadeti Villu aga paariks nädalaks Suursaarele tuletõrjepumpa remontima. Suursaar on Läänemeres asuv kaljusaar, kuhu Peterburist on 180 km, Eesti rannikust 55 km ja Soome rannikust 40 km. Varem Soomele kuulunud ja kuurortpiirkonnana tuntud saar läks teise ilmasõja lõpus Nõukogude liidu kätte, kes rajas sinna sõjaväebaasi. “Enne Putini võimuletulekut üritasid ka venelased hakata seal taas turismi arendama, aga uus riigipea tõmbas plaanidele kriipsu peale ja nii on Suursaar siiani sõjaväebaas,” sõnas Villu.