Rakvere haigla investeeris mullu ligi 1,5 miljonit eurot
Rakvere haigla hiljuti avaldatud majandusaasta aruanne näitab, et võrreldes varasema aastaga tõusid nii müügitulu kui keskmine palk, mure tööjõupuuduse üle aga kestab.
2022. a müügitulu teenuste ja kaupade müügist oli 18,5 miljonit eurot, 2023. aastal aga 19,8 miljonit eurot. Tervisekassa kui haigla põhilise lepingupartneri lepinguga seotud rahastamine moodustas eelmisel aruandeaastal müügitulust veidi suurema osa kui eelmisel - 86,1 % (2022.a. 84,9%).
Rakvere haigla igapäevaseks väljakutseks on vabadele ametikohtadele töötajate leidmine ning toimetulek kiirelt kerkivate tööjõukuludega. Nüüd on meil kõigil jälle võimalus tarku poliitikuid välja sõeluda ja rahva head elu kindlustama saata. Meditsiin on üks kulukamaid valdkondi riigieelarves ja siin on, mille kaudu poliitikat teha, kirjutab Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev.
Kolmapäeval kohtusid Rakveres haigla juhi Ain Suurkaevuga ja õendusjuhi Markel Pajupuuga Tallinna Tervisehoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits, prorektor Ulvi Kõrgemaa ning õenduse õppetooli juht Kristi Puusepp.
Mullu otsustasid maakonna omavalitsused, et sel aastal Rakvere haiglale investeeringutoetust ei anta. Haigla nõukogu esimees Ralf Allikvee kohtus omavalitsusjuhtidega, et veenda neid järgmisel aastal taas haiglat toetama.
Meditsiinilist viga ei soovi keegi. Selleni viib sündmuste ahel või tavapäraste asjaolude ebatavaline kokkusattumus, mõnikord ka ebaõnn või õnnetu juhus, kirjutab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.