- aripaev.ee
- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani. See võimaldab riigieelarves hoida kokku 2026. aastal 13 miljonit, mis kasvab 2027. aastaks kuni 27 miljoni euroni aastas.
Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.
Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.
Praegu on vanemahüvitise maksimaalne suurus 4733,53 eurot kuus (bruto, 157,78 eurot päevas).
Kestab kuni 475 päeva, võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Hüvitise saamise ajal on lubatud töötada (kui tulu on kuni 2366,76 eurot kuus, siis vanemahüvitist ei vähendata).
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tuleb toimetada tänaste võimaluste piires. „Küll aga ei vähendata edaspidi vanemahüvitist samaaegse töise tulu teenimise korral. Näeme, et aktiivsena püsimise soov lapsevanemate seas on ka vanemapuhkusel olles kõrge.“
Ajutise töövõimetuse hüvitised saavad lae
2026. aastast kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis hakkab samuti olema seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ülempiir ei kohaldu.
Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4–4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.
2025. aastast lõpeb hooldekodus elavale pensionärile üksi elava pensionäri toetus, sest hooldereformi tulemusena katab riik juba suure osa hooldekodu kuludest.
Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.
Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarve kulusid tuleval aastal kokku ca 1,34–1,54 miljonit eurot aastas. Võrdluseks, tänavune kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.
2026. aastast lõpeb riigi poolt sotsiaalmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.
Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.
Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4–3,3 miljonit eurot aastas.
Seotud lood
Marge Ööbik on 37aastane üksikema, kellel on 15aastane poeg. Olles sattunud lumepallina järjest suureneva võlakoorma alla, otsustas Marge teha kannapöörde oma elus, et katkestada allakäiguspiraal. Praeguseks on ta vabanenud röövelliku intressiga tarbimislaenudest ning kasvatab oma 14 000 euroni jõudnud investeerimisportfelli.
“Selles pole midagi romantilist, on vaid puhtalt kliiniline protseduur. Ma olen günekoloogi juures istunud rohkem kui keskmine naine elu jooksul kokku,” räägib Helin Haga, kahe tütre ema. Üks neist on nelja-aastane ning teine vaid kuu vana.
Kui saabus hetk, mil Liisa võis oma mehe sünnituse juurde kutsuda, ei võtnud Tanel enam telefoni vastu. "Ma millegipärast aimasin...” meenutab Liisa Luhaste päeva, kui sündis tema tütar, aga suri tema mees.
Pensionärid on abituks tehtud
Kui tahad järsult vaesuda, jää pensionile. Eesti vilets pension on ühiskondlik otsus, kuid vananemisest suurema koorma paneb pensionäridele ilmselt miski muu: see, kuidas neid alahinnatakse.
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.
Enimloetud
2
5
Siiri Kuusmann võib olla hull sõjard lahinguväljal ja lilleaasal hõljuv haldjas
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele