Uuring tuvastas tuuleparkide rajamiseks sobivad alad riigimaal
Keskkonnaagentuur analüüsis tuuleenergia arendamise võimalusi riigimaadel. Uuritud aladest leiti tuuleenergia arendamiseks sobivaid alasid potentsiaaliga üle 1000 megavati. Suur hulk neist aladest asub Lääne-Virumaal.
Aseriaru tuulepark Viru-Nigula vallas. Foto: Priit Noogen
Eesti on seadnud eesmärgi toota 2030. aastal riigisisese tarbimisega samas mahus elektrit taastuvatest allikatest 2022. aastal olime sellest teekonnast läbinud ligikaudu kolmandiku. Ülejäänud 2/3 saavutamiseks on vajalik lähiaastatel rajada tuhandeid megavatte uusi tuuleparke. Selle protsessi hoogustamiseks viis Keskkonnaagentuur Kliimaministeeriumi tellimusel läbi põhjaliku uuringu, millega kaardistas riigimaadel sobivaid alasid, mida arendajad saaksid tuuleenergia arendamiseks kasutusele võtta.
Pärast seda kui Vinni vallavolikogu kehtestas valla üldplaneeringu, on hakatud riburada esitama taotlusi detailplaneeringute algatamiseks perspektiivsetel tuulealadel.
Kuigi Viru-Nigula vallas on valmimas üldplaneering, mis käsitleb muuhulgas ka tuuleenergeetikaga seotud küsimusi, esitas osaühing Utilitas Wind vallavalitsusele taotluse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamiseks tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu rajamise eesmärgil.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Kui planeeringuga hakatakse ühele poole saama, tekivad Kadrina valla kaardile tuulikuid ja liine ning teid tähistavad täpid ja jooned. Praegu aga arutatakse, kuidas taolise kaardini jõuda.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.