Tulevane masinaehituse insener Getter Jalak (20) teadis juba lapsena, kes temast saab. Kahtlust polnud ka emal-isal, sest pere esimene järeltulija nukkude poole ei vaadanud, vaid ehitas Sämi küla metsades onne – mida aasta edasi, seda keerukamaid. Ühte elamut ei õnnestunud isegi täiskasvanutel hiljem koost võtta.

- Getter Jalak murrab müüti, et masinaehituse insener peaks olema meessoost. Foto: Erakogu
Täna Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledžis teisel kursusel masinaehituse- ja energiatehnoloogia protsesside juhtimist õppiv Getter meenutas, et kindlaid märke, kes temast saab, oli teisigi. “Algklassides käies pakkus mulle huvi isa arvutis olev joonestusprogramm SketchUp, mille kasutamise isa mulle selgeks õpetas,” tõi ta ühe näite. “Kui sain arvutimängu SIMS, kus tuleb ehitada maja ja panna oma tegelased sinna elama, siis mina tegelasteni eriti ei jõudnudki, ehitasin ainult maju,” naeris ta. Põhikooli lõpetades oli tüdrukul juba kindel teadmine, et temast saab insener – lahtine oli vaid, mis insener täpsemalt.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
10.septembril kirjutati Rakvere riigigümnaasiumis alla kolmepoolsele kokkuleppele, mille tulemusel saavad kooli õpilased tugevama põhja ja teadmised, et soovi korral jätkata õpinguid inseneeria valdkonnas.
Reedel Rakveres toimunud Tööstusuudiste ja Äripäeva loodusressursside aastakonverentsil käsitleti loodusvarade efektiivsemat kasutamist kliimamuutustega kohanemise tingimustes, unustamata kommunikatsioonistrateegiat, millega manipuleerimine võib mõjutada poliitilisi ja tehnoloogilisi otsuseid.
Kohtla Järvel, TalTechi Virumaa kolledžis toimus 31. jaanuaril esimest korda kõrgkooli, gümnaasiumide ja ettevõtete koostööseminar, kus arutleti tuleviku tööjõuvajaduste ning võimalike koostöökohtade üle.
Eesti majanduse kasvamiseks vajame regionaalset tööstus- ja innovatsioonipoliitikat, kirjutas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.