Tüng investoritele: “garanteeritud” tootlus osutus illusiooniks
Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.
Tuhanded Eesti investorid võivad oma pensionikindluslepingu lõppedes avastada, et lubatud garanteeritud tootlust nad tegelikkuses ei saagi. 2000ndate alguses populaarsete lepingute alusel on kogutud 93 miljonit eurot. Pilt illustreeriv. Foto: Shutterstock / kollaaž Äripäev
"Ma ei saanud sellest lepingust toona 23aastaselt eriti aru. Tõtt-öelda ei saa ma ka oma tänase finantskirjaoskusega, aga tugeva eesti keele oskusega aru, mida see lause tähendab," viitab Mari SEB pangaga sõlmitud pensionikindlustuse lepingule, kus kirjas lause, mis justkui lubaks tal saada 4 protsenti aastast intressi. Poliisil on kirjas nii: “Kogumiskindlustuse kindlustusmaksete arvutamise aluseks on arvestuslik intress 4% aastas."
Eestis elav pärija saab valida, kas ta soovib võtta pensionifondis oleva raha välja või liita pärandatud II või III samba osakud oma olemasoleva pensionivaraga.
Alates sellest aastast on teise pensionisambaga liitunutel võimalik tõsta oma sissemaksed praeguse 2 protsendi pealt kas 4 või 6 protsendi peale. Rahatarkade meelest tasub uut võimalust maksimaalselt ära kasutada.
Juunis toimus paljude noorte elus suur muutus, kui läbi sai pikk koolitee ja ees ootab karjääri ehitamise teekond. Coop Panga ja Tuleva eksperdid jagavad, kuidas esimese töökohaga mitte ämbrisse astuda ja endale hoopis jõukam tulevik kindlustada.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.