Kliimaminister Yoko Alender kutsus eelmisel nädalal enda juurde nelja Põhja-Eesti valla esindajad, et neile maapõue kasutamisega seotud kavandatavaid seadusemuudatusi tutvustada.

- Lääne-Virumaa omavalitsuste esindajad kohtumisel kliimaministriga. Foto: Rakvere vallavalitsus
Ministri juures käisid esindused Rakvere, Vinni, Viru-Nigula ja Toila vallast. Rakvere vallavolikogu esimees Peep Vassiljev rääkis, et seadusemuudatuste näol on tegemist kobarpaketiga, mis sisaldab endas maapõueseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust täiendada seadust maavara kaevandamiseks kontsessiooni võimalusega ning keskkonnatasude seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust suurendada omavalitsusele makstavat kaevandamisõiguse tasu.
Kuigi pealkirjas on viidatud, nagu oleks tegemist vaid fosforiiti puudutavate seadusemuudatustega, siis päris nii see tegelikult pole, seadusemuudatustes on käsitletud ka juba kasutuses olevaid maavarasid, nagu näiteks liiv, kruus, paekivi ja turvas ning neist saadava tulu õiglast jaotust.
Nüüd peavad vallad 30. oktoobriks panema kokku omapoolsed seisukohad seadusemuudatuste osas. Vassiljevi sõnul saadi materjalid kätte juba septembris enne kohtumist ministriga ja algselt tahtis ministeerium vastuseid nelja päeva jooksul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2023. aasta alguses laiendatud Aru-Lõuna alal alanud kriitiliste toormete uuringute raames on Eesti Geoloogiateenistusel lähikuudel plaanis Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaserval puurimised ja katseproovide võtmised.
Lääne-Virumaal on alanud kauaoodatud, aga ka peljatud fosforiidiuuringud, mis tulevikus võib tähendada suurt panust Eesti majandusse ning tervete uute tootmisvaldkondade teket.
Eesti tahab hakata kaevandama kõike, mida kaevandada tasub, riik teeniks iga aasta sadu miljoneid eurosid ning kaevanduste lähistel elavad inimesed saaksid talumistasu.
Fosforiiti on vaja inimkonnal veel kogu selle sajandi, kuid koos sellega kaevandatavate muldmetallide tulevik on märksa ebaselgem.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.