Omavalitsused: hariduslepe on riigipoolne survestamine

“Hariduslepet võib iseloomustada ehteestlaslikult ehk tahtsime parimat, kuid välja kukkus nagu alati,” sõnas Väike-Maarja vallavanem Indrek Keskküla.

Hariduslepe sisaldab erinevaid komponente: õpetajate karjäärimudelit, töötingimuste ja koormuse määratlemist ja rahastuse tõhustamist. Kesküla, kes osales aktiivselt leppele eelnevatel aruteludel, meenutas: “Alguses saime rääkida kauneid sõnu, et karjäärimudeli koostamisel lähtume teaduspõhisusest ning õpetajatele hakatakse tasu maksma vastavalt nende kompententsusele ning tegelikele tööülesannetele. Tänases karjäärimudelis on aga kirjas, et alustava õpetaja ja ka õpetaja palk on ühesuurused, kusjuures alustavale õpetajale tuleb tagada sama palga sees 25% rohkem aega ettevalmistusteks.”

Õpetajate jaoks sisuliselt midagi ei muutuks, küll aga tooks lepe kaasa rahalised väljaminekud kohalikele omavalitsustele kui kooli pidajatele, millele aga riigi poolt katteallikat ei ole. “Toimunud aruteludel sai selgeks, et tuleb rääkida ka muudatuste tegemiseks vajaminevast rahast. Minule üllatusena tegi haridus-ja teadusminister ettepaneku, et rahalisi kohustusi sisaldav peatükk võetakse välja,” meenutas Kesküla.

Arusaamatuks on jäänud see, kas hariduslepe saab kohustuslikuks nendele KOVidele, kes sellele alla kirjutavad, kohustuslikuks kõigile, või on lõppkokkuvõtte vaid hea tahte avaldus, nagu seda nimetatakse, ega kohusta lõpuks millekski. “Hoolimata lepingu pealkirjast või pressiteadete vahendusel antud sõnumitest on olemuslikult tegemist lepinguga, kus pooled võtavad endale kohustusi,” rõhutas Eesti Linnade ja Valdade liidu asedirektor Jan Trei.

Eesti Haridustöötajate Liidu kodulehel on kirjas järgmiselt: karjäärimudeli rakendamine saab olema riiklikult kohustuslik ja üleriigiline, mis tähendab, et see jõustub igas omavalitsuses sõltumata leppele alla kirjutanud osapooltest.

Karjäärimudelil on neli astet: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Mudel peaks innustama õpetajaid tegema karjääri ja saama järgmisel astmel rohkem palka. Alustavatele õpetajatele ja õpetajatele, keda on ca 80 protsenti õpetajatest, lubatakse töötasu jätkuvalt alammääras. Vanemõpetajatele, keda on ca 17 protsenti õpetajatest, lubatakse karjäärimudeli rakendamisel praegustes arvestustes 2000 eurot brutopalgana, ja meisterõpetajatele, keda on vähem kui üks protsent õpetajatest, ca 2300 eurot.

Rakvere abilinnapea Laur Kaljuvee sõnul tooks haridusleppe rakendamine Rakvere linnas kaasa lisakulu 130 000 eurot aastas. “Katteallikat selleks aga pole,” märkis ta. Võrdluseks: Tallinna linnas ulatuks lisaraha vajadus 15 miljoni euroni, Tartu linnas 4 miljonit. Ehkki 4. novembril toimunud koosolekul väitis minister KOVidele, et raha võetakse reservfondist, ei ole omavalitsused näinud vastavat protokolli, mis seda kinnitaks, riigieelarves ja riigieelarve strateegis ei ole õpetajate palgatõusu järgmisel aastal ette nähtud.

Ka Jan Trei sõnul tundub linnade ja valdade liidule, et riik soovib läbi haridusleppe sõlmimise kohalikke omavalitsusi survestada. “Et KOVid tõstaksid linna- ja vallaeelarvest õpetajate palku, kuna riigil vastavad rahalised vahendid puuduvad,” sõnas Trei.

“Samuti võib leida haridusleppes punkte, mis kindlasti ei pruugi kohalikele omavalitsustele sobida ning oma olemuselt kitsendavad omavalitsuste haridusautonoomiat,” jagus Treil veel kriitikat.“ Näiteks haridusleppe punkti 4.2 sätestab, et ,,Omavalitsus püüdleb selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest vähemalt 60% õpetajate palgafondi“ – see on väga selge omavalitsuse haridusautonoomiasse sekkumine. Samuti ei saa ühe vitsaga lüüa kasvava rahvastikuga piirkonna ja kahaneva rahvastikuga piirkonna omavalitsusi – väljakutsed ja lahendused ei ole ühesugused, mistõttu ka rahalised koormused ei ole üks üheselt võrreldavad,” sõnas Trei.

Küsitavusi tekitab ka haridusleppes õpetaja töökoormust puudutav punkt. “Täistööajaga õpetaja töökoormus on määratud 35 tunniga nädalas. Soovituslik kontakttundide arv on 21 kontakttundi nädalas, maksimum on 24 kontakttundi. Samuti on suurtes, üle 26 õpilasega klassides ette nähtud lisaõpetaja olemasolu või kontakttundide arvu vähendamine, et vähendada õpetajate töökoormust”, ütleb hariduslepe. Üle 21 tunni koormuse korral peetakse see lisatööks, mis peaks olema vastavalt tasustatud. (21 kontakttundi nädalas teeb 4,2 tundi päevas).

See tekitaks olukorra, kus tuleks leida õpetajaid, kellele oleks pakkuda vaid imepisikest koormust. “ Tõsi, tegemist on formaalse piiri panemisega olukorras, kus meil on vananev ja vähenev rahvastik ning tööjõudu on puudu mitmetes sektorites. Lihtsalt numbri fikseerimine ja siis öelda, et saage hakkama, ei ole korrektne,” märkis Jan Trei. “Antud olukorras ootaks ministeeriumilt eestvedavat rolli, kuidas üleriigilises õpetajate puuduses leida nutikaid ja kõiki osapooli säästvaid lahendusi, mitte ähvardavaid deklaratsioone,” lisas ta.

Töölepinguseadus ütle, et õpetaja tööaeg on 35 astronoomilist tundi nädalas (teistel inimestel 40). “Kontakttunde ei ole õigusaktide tasandil kokku lepitud ja see ei ole ka mõistlik. Edasine on koolipidaja ja koolijuhi enesekorralduse õigus ja õpetaja ning direktori vaheline kokkulepe lähtudes koolis väljatöötatud õpetaja töö-ja palgakorralduse põhimõtetest,” sõnas Trei.

Omavalitsuste jaoks on jäänud haridusleppe sõlmimise eesmärk pigem ebaselgeks. “Oleme ka linnade ja valdade liidu poolt esitanud väga sisulisi ja erinevad küsimusi, näiteks, mis on haridusleppe eesmärk ja mis sellega soovitakse lahendada, kuid kahjuks pole me ministeeriumilt sisulisi vastuseid saanud,” sõnas Trei.

“Omavalitsuste kaasamine protsessis on olnud näiline ning hariduslepet ei saa kõikidele omavalitsustele kohtustuslikuks teha. Kohustuslik saab see olla nendele omavalitsustele, kes haridusleppe allkirjastavad,” kinnitas Trei veendunult.

Mööda ei saa ka minna aja- ja kütusekulust, mis kulus kohalike omavalitsuste esindajatel maotu haridusleppe aruteludel osalemiseks.

“Keskmiselt oli kohal 45-50 omavalitsust ühe esindajaga pluss 20 inimest muudest organisatsioonidest; edasi- tagasi sõit keskmiselt 1 kord 250 km (0,3 eur km). Kohal oldud aeg keskmiselt 4 päeva ehk 32 tundi kokku. Kõigil keskmine tunnitasu 20 eurot pluss maksud. Lisaks tegelevad nüüd 79 KOVi ja teised organisatsioonid arvamuse andmisega,” andis haridusleppe aruteludel aktiivselt osalenud Kesküla mõtteainet.