Kriisiõppus näitas kätte kitsaskohti, nende avaldamisega tuleb aga ette vaadata

Vahel tundub, et sõnapaar “kriisiks valmistumine” on ära lörtsitud ja seda kuuldes tuleb pähe, et kui oled varunud joogivett, toitu ja ravimeid, võimalusel ka generaatori, võid rahulikult hingata. Mida aga teha, kui pole elektrit, et varutud makarone keeta, ega kanalisatsiooni, et vetsus käia? Mida teha, kui suletakse koolid ja laps emaga õppida ei taha?

Vahetult enne Haljala vallavolikogu istungi algust teisipäeva õhtupoolikul kiirustas Haljala rahvamaja väikesesse saali vallavanem Anti Puusepp ja teatas, et osad tuled on vaja välja lülitada, sest muidu ei jaksa generaator suurt hoonet elektriga varustada.

Päästeamet annab sügisel inimestele põhiteadmisi, kuidas valmistuda kriisideks ning katkestusteks. Kriisid võivad tabada ootamatult ja nende mõju sõltub sellest, kui hästi on riik, kohalikud omavalitsused ja inimesed selleks valmistunud.

Eesti majanduses on käes murdepunkt ning just praegu, ettevõtete järgmise aasta eelarvet ning äriplaane tehes, määratakse ära, kas majandus pöördub kiiresti tõusule või jääme ka 2025. aastal edasi vinduma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja Aivar Hundimägi.

Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.