Oktoober on elanikkonnakaitse kuu: valmistumine on pool võitu!
Päästeamet annab sügisel inimestele põhiteadmisi, kuidas valmistuda kriisideks ning katkestusteks. Kriisid võivad tabada ootamatult ja nende mõju sõltub sellest, kui hästi on riik, kohalikud omavalitsused ja inimesed selleks valmistunud.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on elanikkonna valmidus, nii inimeste endi ohutuse kui riigi toimimise seisukohast oluline mistahes kriisides, sest ka sõjalise rünnaku puhul püsib rinne vaid seni, kuni toimib tagala.
Esimesed ja ilmselt viimased kortermajad saavad varjumiskoha tasuta
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Nädal tagasi rõõmustati Rakvere linnaelanikke teatega, et märgistuse on saanud esimene avalik varjumiskoht, kuhu pageda sõjalise või muu ohu korral. Paraku oli pakutud turvatunne hetkeline, sest õige pea selgus, et pere pisimad – koerad-kassid – sinna oodatud ei ole.
Rakvere abilinnapea Neeme-Jaak Paap ja päästeameti Lääne-Virumaa päästepiirkonna juhataja Jaak Janno paigaldasid Rakvere Vabaduse Kooli hoonele esimese varjumiskoha märgise. Tegemist on ühtlasi esimese avaliku varjumiskoha märgistamisega Lääne-Virumaal.
Venemaa rünnakust Ukraina vastu on möödas juba üle aasta, kuid paistab, et Eestis puudub endiselt toimiv tsiviilkaitsesüsteem. Piirdumine pelgalt avalike varjumiskohtadega tähendab sõjatingimustes elanikest arvestatava osa mahakandmist, kuid ilma vajalike otsuste ja seadusteta võime nõudmistele vastavate varjendite ehitusega hiljaks jääda.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.