Haljalas kasutati kaasavat eelarvet viimati 2022. aastal. Tollal võitis Võsu laululava renoveerimise projekt, mis on aga tänaseni teostamata. Foto: Lii Undusk
Vallavalitsuse arendus- ja kommunikatsioonijuht Kent Kerner rääkis, et juba pikemalt on toimunud nii vallavalitsuse kui ka volikogu tasandil arutelud, kas kaasav eelarve on Haljala vallas parim viis kogukondliku ühistegevuse toetamiseks.
Kahel järgneval aastal ei ole Haljala valla kaasava eelarve real ette nähtud sentigi, sest valla eelarve on väga pingeline. Samuti on realiseerimata ka kahe viimase aasta kaasava eelarve projektid.
Kuus Haljala valla kogukonna poolt esitatud projekti, mis on üles antud 2022. aasta kaasava eelarve avalikule hääletusele, on kogunud rekordilised 496 häält – eelmisel aastal pidas hääletamist oluliseks 177 inimest. Viie päeva pärast selgub, kas võidab Haljala või Võsu alevikurahva algatus.
Haljala valla kolm nädalat väldanud kaasava eelarve hääletamisel osales ligikaudu 700 inimest, neist 359 andsid hääle Võsu laululava renoveerimiseks. Teisele kohale jäi 60 häält vähem saanud Haljala madalseiklusraja ehituse projekt.
Haljala valla kaasavast eelarvest võitis väga tihedas konkurentsis endale rahastamise võimaluse Võsu laululava korrastamise projekt. Laululava pidi valmima suveks, kuid siiani seisab rannas vaid selle sõrestik.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.