Valminud seaduseelnõu, mille kehtestamisel keelatakse Eestis puurikanade pidamine, kuid jätkub puurikanade munade import Eestisse, võib kahjustada kogu Eesti munatootmissektorit, leiab suurima mahemunatootja, Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski Foto: Heikki Avent
Esmaspäeval saatis regionaal- ja põllumajandusministeerium kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega keelata munakanade puurides pidamine alates 2035. aastast. 2026. aastast alates keelatakse uute puurikanalate rajamine. Kümneaastane üleminekuaeg on mõeldud selleks, et munatootjad jõuaksid oma tootmise ümber korraldada; samuti plaanib riik munatootjatele välja töötada toetavad meetmed.
Kolmapäevases Pealtnägija saates avaldatud kaadrid sellest, kui kohutavates tingimustes peetakse Eesti suurtes munatööstuses kanu, jahmatas vaatajaid ja ajas ilmselt paljudel munaisu ära. Äntu mõisas mahekanu pidav Lauri Bobrovski sõnul võiks praegust olukorda ära kasutada ja öelda, et ostke kõik mahemune, aga vajalik on vaadata laiemat pilti.
Väike-Maarja külje all asuv Äntu mõis on Eestimaa kanapidajatele olnud tuttav nimi ja koht juba veerandsada aastat. Sealsed kanad on alati olnud hinnas nende seas, kes soovivad 10-12 siblijat omale koju viia või ka suurema hulga teise ringi munejatega oma äri ajada.
“Munadega on meil praegu kehvasti, sest meil ei ole neid nii palju pakkuda, kui soovitakse osta,“ ütles mahemune tootva Äntu Mõisa omanik Lauri Bobrovski.
Väike-Maarja külje all tegutsev Äntu Mõis tõi mahemunade ja mahebroileriliha kõrval esimesena Eestis lettidele ka mahekanalihast viinerid ja keeduvorstid.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.