Äntu Mõisa mahekanad elavad mõnusat elu

Kuigi tee pealt vaadates näevad kanalad päris samasugused välja kui varem, on viimasel viiel aastal ettevõtte sisu paljuski muutunud. Muutused algasid, kui ettevõte vahetas omanikku.

Esimese katse hakata kanapidajaks tegi Lauri Bobrovski (37) tegelikult juba paar aastat varem. Järvamaal mahelihatoodetega tegelenud ettevõtja sõitis Äntusse ettevõtte eelmise omaniku jutule ettepanekuga teha koostööd. „Pojake, sa ei tea selle äri hingeelu,“ sõnas talle eelmine peremees pessimistlikult. Nii jäid tookord käed löömata. Kanapidamise mõte ei andnud mehele aga rahu ja kui ta kaks aastat hiljem helistas uuesti Äntusse, kuulis ta agronoomilt, et asjalood pole kuigi head ja ettevõtet ootab kas müük või pankrot. Bobrovski haaras võimalusest ja otsustas ettevõtte ära osta.

„Tol hetkel oli ettevõtte olukord nii kehv, et pankrotiavaldus oli kohtusse antud, varad oli maksuameti poolt arestitud ja töötajatele palga maksmiseks müüdi noorlinde,“ rääkis Bobrovski lõpu ootusest, milles ettevõte tollal toimetas.

Lisaks võlgadele sai uus omanik endale lõpuks ihaldatud kanad. „Tol hetkel oli siin kaks põhikarja, kummaski ca 3000 kana. Kanad munesid seina ääres asuvatesse pesadesse, mune korjati käsitsi,“ kirjeldas mees, kes esimese asjana soetas munaliinid. See tegi töö efektiivseks ja jäi ära munade puhastamine. Ehkki võib kõlada kalgilt, et kanad peavad munema liini peale, siis tegelikult tähendab liin seda, et ruumi keskel on pesakastide süsteem, kus iga kana võib hämaras rahulikult oma munaga ühele poole saada. Liin viib munad otse karjakööki, kus need sorteeritakse ja pakitakse.

Kontseptsiooni mõttes jätkas ettevõte samas suunas, kuhu Äntu mõis juba 2012 keeranud oli – linde kasvatati mahenõudeid silmas pidades. Ja ette kiirustades võib öelda, et kolm aastat hiljem viis Bobrovski täide oma plaani kasvatada ka broilereid, seega tänaseks pakub ettevõte lisaks mahemunadele ka mahebroileriliha.

Mahe, see tähendab, et kanadel on rohkem ruumi kui tööstuslikul pidamisel kanadel, nad saavad vaid mahetoitu ja võivad iga päev õues käia. Muidugi kui ilm lubab ja kanal soovi on.

Tänaseks on Äntus viis karja, igas kolm tuhat sulelist. Ühe karja tarvis on üks laut ja selle ümber hea hulk maad, kus lindudel on vaba voli ringi siblida. „Kui nad on maa paljaks söönud, toome oma põllult ristikut ja laotame selle lauda ümber,“ rääkis Bobrovski, kuidas lisaks mahetoidule tagatakse kanadele ka terveks päevaks tegevust, sest igavuse korral võivad kanad stressi sattuda ja üksteise suhtes õelaks minna. Aga sellest hiljem.

Umbes 70 protsenti kanade ninaesisest toodab ettevõte ise ning eesmärk on jõuda saja protsendini. Söödaks vajaliku teravilja kasvatamiseks on ümbruskonnas üle 400 hektari maad.