Kalastaja paberversioon ilmub ka edaspidi. Ajakiri jääb ilmuma neli korda aastas – kevadel, suvel, sügisel ja talvel. Sellele lisaks hakkab kalastaja.ee avaldama kalapüügiga seotud uudiseid iga päev.
Kalastaja asutaja ning väljaannet rohkem kui 25 aastat vedanud Hanno Kase sõnul on kätte jõudnud aeg väljaandega jõulisemalt digimaailma siirduda. „Mul on väga hea meel, et jõudsime Äripäevaga kokkuleppele ning saame ühiseid teadmisi kasutades digitaalset äri arendada,“ ütles Kask.
Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, kes on ka ise kalamees, ütles, et Äripäeva jaoks on tegu väga põneva projektiga. „Oleme digitaalse kirjastamise alal olnud väga edukad ning usume, et saame oma teadmisi ja oskusi kasutada ka kalastushuviliste teenindamiseks,“ täpsustas Rõtov.
Kalastaja on alates 1996. aastast ilmunud ajakiri. Terve inimpõlve jooksul on see olnud asjalikuks kaaslaseks meestele ja naistele, kelle kireks on kalapüük. Harrastuskalastusega tegelevaid inimesi on Eestis ligikaudu 60 000.
Seotud lood
Ahvenad ahmivad enne talve endal kõhud korralikult täis ja sestap teavad kalamehed, et just september on Peipsil kõige parem ahvenapüügi aeg. Eelmisel nädalavahetusel saime Peipsi ääres kokku kalamehe, ettevõtja ja Rakvere linnavolikogu aseesimehe Sivar Irvaliga. Ikka selleks, et ahvenaid püüda. Ja kalamehejuttu ajada.
Leppisime Rakvere abilinnapea Laur Kaljuveega juba suvel kokku, et käime kalal ja ajame kalamehejuttu. Aga küll olid käed-jalad tööd täis, küll mängis ilm vingerpussi.
Pääsematult kalapüügipisikuga nakatunud riigikogu liige Kaido Höövelson usub, et Eesti jõgedes ja järvedes on kalu küllaga. Lihtsalt tuleb olla mees ja kala kätte saada.
Haljala päritolu Eesti koondise korvpallur Rain Veideman on ringiga kodumaale tagasi jõudnud. Viimastel aastatel nii Itaalia kui ka Saksamaa klubides mänginud Veideman alustab tänavust hooaega Viimsi meeskonnas. Vanus on sealmaal, et nüüd võib ka nooremaid mängijaid tõsisteks korvpallihuntideks kasvatada, nii nagu vanemad mängijad kunagi teda ennast kasvatasid. Peale korvpalli on Veidemanil üks kirg veel. Kalal käimine.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.
Enimloetud
1
Matsimokal sujub koostöö jaekettidega hästi, aga ühe erandiga
3
Raadiko talu eelistab palgata Rakvere koolide õpilasi
4
“Surm kõndis kikivarvul kannul”
Viimased uudised
100 000 eurot Eesti kasiinodesse jätnud rootslane: “See on väga sünge”.
Hetkel kuum
“Surm kõndis kikivarvul kannul”
Matsimokal sujub koostöö jaekettidega hästi, aga ühe erandiga
"Eesti loodusturismi maht saaks kasvada kordades"
Arst: spordikellade näite on keeruline tõlgendada
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele