95 aastat tagasi ei teadnud isegi Nõukogude Liidus naistepäevast eriti keegi. Eks seda pisut tähistati, aga laialdasem naistepäeva pidamine algas umbes 90 aasta eest ning punaseks riigipühaks muutus see alles 1965. aastal.
Talvine metsavedu Simuna kandis. Tõenäoliselt mitte 1930. aastal. Foto: Eesti Ajaloomuuseum
Nii on ka loomulik, et 1930. aasta 8. märtsi Virulane ei kirjuta naistepäevast ridagi. Küll leiame lehest aga ülipositiivse uudise, et vastlapäeval olla Rakveres Veski tänava maja number 6 õuel nähtud musta-kollasekirjut liblikat lendamas nähtud.
Enamik omavalitsusi on praegu teede lagunemise ajaks kehtestanud massipiiranguid, et teid veidigi hoida, 95 aastat tagasi olid teed aga parajad porimülkad.
Eesti riigi 107. sünnipäeva pidustused on läbi ja eks igaüks teab ise, millised need parasjagu tema kodus või kodukohas olid. Täna meenutame aga, kuidas tähistati riigi seitsmendat sünnipäeva sada aastat tagasi.
See oli küll vist eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpul, mil Rakveret Eesti poripealinnaks tituleeriti, aga probleemid olid selleks ajaks kestnud juba pikalt.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.