Kas Eesti fosforiidimaardlaid on võimalik kasumlikuks muuta ilma plaanimajanduse, lõputute riiklike toetuste ja diktatuurita? Maardu arenduste ajalugu pole sellele küsimusele veel selget vastust andnud.

- Foto: Ajapaik, muis.ee, wikipedia, kollaaž Aljona Tsenno
Juba 20. sajandi esimestel aastatel jagasid Eesti ajalehed põllumeestele kasulikke nõuandeid – kuidas segada mulda fosforiidijahu, et rukis või kartul annaks suure saagi. Viiteid fosforiitide veo kohta leidub tsaariaegsete kohalike raudteede saatelehtedel. Kuid selle väärtusliku ressursi tööstuslik kaevandamine algas alles pärast iseseisvuse väljakuulutamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.