Alustan vabandamisest. Järgnevat on valus ja kohati väga valus lugeda. See on nii valus, et ei mahtunud enam mu sisse ära, kirjutab Porkuni kooli direktor Piret Tislar oma arvamusloos kooli tugiisikute palkadest.
- Porkuni kooli direktor Piret Tislar. Foto: erakogu
Eesti hariduskorralduse juhtivaks põhimõtteks peetakse kaasavat haridust, mille tõlgendamises puudub minu hinnangul ühtne arusaam, kuid mis lihtsustatult tähendab seda, et igale lapsele tuleb pakkuda tema võimetele ja vajadustele vastavat hariduskorraldust.
Kui kõigile tuleb koolis pakkuda just talle vajalikku ja sobivat, siis tulevad eriti tugevalt esile need, kel ilma lisatoeta on väga keeruline toime tulla. Mulle meeldib neid lapsi nimetada erilisteks, sealhulgas teades, et me kõik oleme tegelikult erilised.
Erilisi lapsi õpib kõikides koolides, selles vast ei kahtle keegi. Kuid mõned erilisused on nii mahukad, et vajavad hädasti lisaressursse ehk lihtsamalt öeldult inimesi, kes õpilast toetada suudavad. Nii otsitaksegi kooli inimesi - tugiisikuid, kes oleks paremaks käeks nii õpilasele, aga seeläbi toeks ka õpetajale.
Kuid, kui see võrrand vaid nii lihtne oleks. Minu jaoks kumab siit probleemide rägastik, mis toetub kahele suurele vaalale.
•süsteemi rahastus on jäik ja raskesti kohandatav tegelikele vajadustele.
•kuigi dokumendid justkui kirjeldavad, mida üks tugiisik tegema peab, siis tegelik vastutuse ulatus ja ülesannete rohkus selgub ikkagi alles n.ö. „põllul“ ehk reaalselt teenust pakkudes.
Kõik eelnev ja sellega seotud tegevused, mis kuhjusid minu, kui koolijuhi, töölauale, kulmineerusid ühel tavalisel reedel sotsiaalmeedia postitusega, sest probleemist vaikimine lahendusteni jõuda ei aita.
Postituse sisu sai järgmine:
Meil on lisaks õpetajatele, kelle palkadest viimastel aegadel palju juttu olnud ja kes suuremat töötasu päris kindlasti väärivad, koolis toimetamas veel inimesi, kes teevad samuti äärmiselt vastutusrikast ja rasket tööd. Eriliste laste maailmas nimetame me neid tugiisikuteks, õpetaja ja kasvataja abideks ja kasvatajateks.
Kes seda tööd ise teinud ei ole või vähemalt läheduses viibinud, ei oska ettegi kujutada, mida see töö endast tegelikult kujutab.
Täna suhtlesime inimesega, kes koordineerib tugiisikute tööd. Kui palusime töötasu osas mingitki tõusu, siis saabus vastuseks: "Arvatavasti 4 euro asemel tõuseb tunnihind uuest aastast 4,50 euroni ja tugiisik, kes on pedagoogilise, sotsiaalse, meditsiinilise, psühholoogilise kõrgharidusega saab 4,80 eurot".
Kuidas on võimalik sellise tasu eest ellu jääda?
Kui ma toon paralleeli iseendaga, siis kui ma täiskoormusel töötaksin tugiisikuna ja mu töötundide arv oleks keskmiselt 168 tundi kuus, siis teeniksin ma 672 eurot. See on selline töö, mille kõrvalt mitte midagi muud paralleelselt teha lihtsalt ei ole võimalik!
Kuid! Nii mõnigi kolleeg käib pärast rasket tööpäeva veel kuskil koristamas või teeb muud tööd lisaks.
Päriselt!?! Kuidas on see võimalik?
Täna on reede. Kui lapsed on kodudesse saadetud, siis minu armsad kolleegid koolituvad, sest paremat aega töö kõrvalt õppimiseks lihtsalt ei ole.
Mina sõidan pärast tööpäeva lõppu koju ja varisen väsimusest kokku, aga keegi mu armsatest läheb veel kuskile mujale tööle...
Kuidas on see võimalik?
Palun!
Palun leidkem võimalus maksta inimväärset tasu!
Seotud lood
Enne kui me hakkama haridusse lisa- ja isegi laenuraha pumpama, peame kriitilise pilguga üle vaatama tänased hariduskulud ning hindama, kui eesmärgipäraselt on iga euro kulutatud, kirjutab endine haridusministri nõunik Andres Kaarmann.
Täna keskpäeval algasid läbirääkimised, et tõsta oluliselt õpetajate palka ning vältida sügisel ähvardavat õpetajate streiki.
Lääne-Virumaal hakatakse õpilaste koolist väljalangemist ennetama projektiga „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks". VIROli eestvedamisel toimub 15. septembril nimetatud projekti avaüritus.
Tartu ülikoolis jäi tänavu osa riiklikult rahastatud arstiteaduskonna õppekohti ilmselt keerulisemaks muudetud vastuvõtutingimuste tõttu esmakordselt täitmata. Samuti jäi isegi pärast järelkonkurssi täitmata osa peremeditsiini residentuuri õppekohti.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.