Tarmo Tamm: kuidas Käsmus küttepuid tehti

Kõrged energiahinnad on pannud kõik heaperemehelikumalt toimetama – naturaalmajandus on taas hinnas. Lisaks varuti puitu, et ehitada külale kiik, mille ümber tulla kokku nii jaanipäeval kui teistel külale olulistel tähtpäevadel ja sündmustel.

Raie toimus vastavalt seaduses reguleeritud korrale – 20 m3 puitu aastas võib igaüks oma metsatükilt võtta, ilma sellest kedagi teavitamata. See, et keskkonnaamet teeb oma tööd ja kontrollib, kas kõik on ikka õige, on igati normaalne ja tavapärane praktika.

Toimunud raie ei saa ajakirjanduse otsusega olla ebaseaduslik, sest seda alles uuritakse. Äripäev küll parandas vea pärast loo ilmumist, kuid süüdistused ebaseaduslikus metsaraies olid juba kõlanud ning mainekahju tehtud. Keegi ei loe uudist iga päev uuesti üle, et veenduda, kas teksti ja pealkirja on vahepeal korrigeeritud või siis mitte.

Samuti on meelevaldne ajakirjaniku süüdistus, justkui oleks ma öelnud, et ei tea olukorrast midagi, aga hiljem kirjalikult saadetud vastuses siiski tunnistas, et teadis. Vastuolu seisneb sellest, et ajakirjanik küsis konkreetselt ebaseadusliku raie kohta – kuna puudub alus väita, et raie oli ebaseaduslik, siis saanud ka mina sellest midagi teada ega ole ka kirjalikult tunnistanud selle teadmisest.

Ilmselgelt tekitavad jõulised pealkirjad lugejas huvi, kuid ajakirjanikud peaksid hoiduma ennatlikest järeldustest ja nendest lähtuvast sildistamisest. Väita, et Käsmus küttepuude tegemine on ebaseaduslik raie, ei pea vähemalt hetkel paika ja samamoodi on vale väita, justkui oleksin konkreetselt mina süüdlane millegi ebaseadusliku toimepanekus.

Jah, Käsmu külas saab iga selline liigutus suure tähelepanu, kõike uuritakse. Menetlus, mis algas paar kuud tagasi, võib kesta kuni kaks aastat.

Ma ei taha seda teemat käsitleda enda personaalküsimusena, vaid veidi laiemalt. Miks peaks keegi tahtma ajakirjandusega suhelda, kui see annab kahetsusväärse tulemuse – käia kaks aastat ringi ajakirjanduse poolt kaela riputatud sildiga.