Terve aasta 110% intensiivsusega töötamine ei ole jätkusuutlik, piiratud aja jooksul on see aga ahvatleva hüve ehk täiendava vaba päeva valguses kutsuv ja igati jõukohane, kirjutab suviti nelja päeva pikkust töönädalat rakendavas Elisa tehnoloogiaüksuses töötav Joosep Põllumäe.

- "Lisaks sellele, et nelja päeva pikkuse töönädala puhul tuleb lihtsalt ülesannete kallal tempokamalt töötada ja vältida tähelepanu hajumist, on oodatud tulemuste saavutamise juures tähtis roll ka päris muutustel igapäevases töövoos," kirjutab suviti nelja päeva pikkust töönädalat praktiseeriv Joosep Põllumäe. Foto: Erakogu
Nelja päeva pikkuse töönädala puhul on oodatav tulemus sama mis tavalise töönädala puhul, mis tähendab, et iga tööpäev peab olema veidi tootlikum ja intensiivsem kui tavapärasel perioodil. Kuigi esimese hooga võib tunduda, et see tähendab pidevalt hiliste õhtutundideni töölainel püsimist, siis tegelikult on pea alati võimalik leida viise, kuidas oma igapäevatöö efektiivsemaks muuta. See ongi nelja päeva pikkuse töönädala mõte.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lühemast ehk neljapäevasest töönädalast hakkab tasapisi saama uus normaalsus, aga mitte kohe ja kõigile, kirjutab Targa Töö Ühingu juhatuse liige Ave Laas.
Neljapäevane töönädal võimaldab töötajatel oma aega paremini kasutada ja tagab õnneliku tiimi, rääkis Scoro tegevjuhi parem käsi Haldi Küla.
Koguni 61% töötajatest oleks huvitatud neljapäevast töönädalat, aga seda ainult tingimusel, et sissetulek sellest ei muutu, sedastas hiljutine rahvusvaheline uuring. Nad on nõus täiendava vaba päeva nimel intensiivsemalt tööd tegema ja rohkem panustama.
Mida võiksid praegusel ehk koroona- ja tööjõukriisi ajal tööandjad oma motivatsioonipaketis pakkuda, et meelitada ligi talente ja tekitada neis lojaalsust? Sellest ja paljudest teistest tööõnne teemadest rääkis suures intervjuus Rakvere päritolu ja Võsul elav tööõnne uurija, koolitaja ja konsultant Tiina Saar-Veelmaa.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.