Eesti tervishoiusüsteem seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, millest olulisemad on valdkonna ebapiisav rahastamine, inimeste kõrge omaosalus tervishoiukuludes ning õdede nappus ja ülekoormus, kirjutab Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Ulvi Tasane.
Eesti tervishoiutöötajate keskliidu president Ulvi Tasane kirjeldab artiklis tervishoiu lähiaja suurimaid väljakutseid. Foto: Konstantin Sednev/Postimees Grupp/Scanpix
Järjest sagedamini kõlab häirekell, et alates 2025. aastast ootab tervishoidu ees rahapuudus, mis võib vähendada arstiabi kättesaadavust ja suurendada personalinappust. See tõstatab olulise küsimuse: kas me oleme valmis tervishoiu väiksemas mahus osutamiseks või otsime lahendusi, mis võimaldavad säilitada kvaliteetse õendusabi kättesaadavust?
Vaimse tervise probleemidele tähelepanu pööramine ja nendega tegelemine on oluline osa kaasaegsest töökohast ning võib aidata luua tervisliku ja toetava töökeskkonna. See omakorda võib suurendada töötajate rahulolu, lojaalsust ja tootlikkust.
Erinevalt õpetajatest on õdedel kehtiv kollektiivleping ning lootus saada kevadel rohkem kui 8% suurune palgatõus. Suurt muret valmistab aga töökoormus, mis pole tänini normaliseerunud.
Arstlikest erialadest on kõige paremini makstud ortodontia, kus koos lisatasudega on kuupalk 10 397 eurot. Aasta tagasi oli neil aga keskmine palk kõrgemgi, 11 207 eurot.
Paide arvamusfestivali tervise ala viimases, topeltpikas arutelus tervishoiu tuleviku üle kordusid läbiva teemana ennetus ja raha. Kaheosalise paneeli esimeses pooles rääkisid eksperdid ja ametnikud, seejärel võtsid toolid üle poliitikud.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.