Tapal arutati ettevõtluse ja kaitsevaldkonna koostöövõimalusi
Arutelude keskmes oli küsimus, kuidas Lääne-Virumaa ettevõtted saaksid paremini panustada riigikaitse hangetesse, osaleda tarneahelates ning arendada oma võimekust vastavalt kaitsevaldkonna vajadustele.
Tapa areng ja kaitseväe mõju piirkonnale
Tapa vallavanem Riho Tell tõi oma tervituskõnes esile, et kaitseväe kohalolek piirkonnas on loonud olulisi arenguvõimalusi. Ta märkis, et 1. jalaväebrigaad on üks suuremaid tööandjaid vallas, pakkudes tööd rohkem kui 200 inimesele. Vallal on soov meelitada juurde uusi ettevõtteid ja töökohti, mille jaoks on loomisel ettevõtlusala sõjaväelinnaku läheduses. Kohaliku omavalitsuse eesmärk on muuta ettevõtete tulek piirkonda võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks.
Regionaalareng ja investeeringute vajadus
Endine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman käsitles ettekandes Eesti regionaalpoliitikat ja ettevõtluskeskkonna arenguvajadusi. Ta tõi välja, et maakondade osatähtsus Eesti SKPs on minimaalne: Tallinn ja Harjumaa moodustavad 62% ning Tartu 12%, samas kui Põhjamaades suunatakse kaks kolmandikku ressurssidest regioonidesse ja vaid kolmandik keskusesse. Ta rõhutas, et piirkondlike keskuste elujõulisus sõltub avalike teenuste kättesaadavusest, infrastruktuuri arengust ning ettevõtluse ja töökohtade loomisest. Olulisteks teguriteks on ka kiire menetlusprotsess, hea koostöö kogukonnaga ning kaasaegne elamufond.
Esineja toonitas, et regionaalpoliitika peab olema mitmekülgne ja laiapõhjaline, sest universaalset lahendust ei ole. Ta tõi välja, et Lääne-Virumaa Ettevõtlusstrateegias ei ole piisavalt käsitletud kultuuri ja loomemajandust, mis võiksid tuua piirkonda innovatsiooni ja arengut. Näitena tõi ta Kreenholmi ja Setumaa edulood, kus kultuuripärandit on edukalt ettevõtlusega ühendatud.
Hartman mainis Lääne-Virumaa ja Tapa piirkonna teadaolevaid strateegilisi tugevusi, milleks on tööstuse kõrge mehhaniseerituse tase. Samuti hea logistiline asukoht, mis hõlbustab kaupade ja teenuste liikumist. Tihe on koostöö kohalike omavalitsustega, mis aitab ettevõtlust toetada. Tugevad traditsioonid metalli- ja põllumajandussektoris. Hästi arenenud sidemed suuremate keskustega, mis lihtsustab kaubavedu ja töötajate liikumist.
Kaitsetööstuse areng Lääne-Virumaal
Kaitseministeeriumi kaitsetööstuspoliitika valdkonnajuht Enelin Tiiman tõi oma ettekandes välja Lääne-Virumaa kaitsetööstuse potentsiaali.
Piirkonna eelisteks on põllumajandus, puidutööstus, ehitusmaterjalide tootmine ja metallide töötlemine, mis võimaldavad kaitsetööstust arendada. Hea geograafiline asukoht – logistiliselt hästi ligipääsetav, lähedal olulistele taristutele ja kaitseväe üksustele. Piisav tööjõu olemasolu piirkonnas.
Ettepanekud kaitsetööstuse arendamiseks olid järgmised: Suurendada koostööd omavalitsuste ja ministeeriumite vahel, et toetada kaitsetööstusprojekte. Parandada ettevõtjate teavitamist kaitseväe vajadustest ja koostöövõimalustest. Tihedam suhtlus Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga. Korraldada kaitsetööstuse teemalisi üritusi ka väljaspool Tallinna. Julgustada tootmisettevõtteid investeerima Lääne-Virumaale.
Hetkel kuum
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) roll ja võimalused ettevõtjatele
Seminari olulise osa moodustasid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ettekanded, kus käsitleti hankevõimalusi ning kohalike ettevõtjate osalemisvõimalusi riigikaitse hangetes. RKIK peadirektor Magnus-Valdemar Saar tutvustas kaitsetööstuse arendusprojekte, sealhulgas kaitsetööstuspargi loomist, testimiskeskuse arendamist ja hanketegevuse lokaliseerimise põhimõtteid.
Saar märkis, et Lääne-Virumaal on suurim riigikaitse jalajälg Eestis ning see kasvab lähiaastatel veelgi. Kohalikud ettevõtted saavad osaleda tarneahelates, pakkudes teenuseid ja materjale, ning tulevikus väärtustatakse üha enam ka tarnekindlust.
Seminaril jõuti mitmete oluliste järeldusteni: Vajalik on tuua rohkem ressursse keskvalitsusest piirkondadesse. Ettevõtete koostöö arendamine ühiste platvormide kaudu aitab tugevdada kohalikke majandusvõimalusi. Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse toetamisel on võtmetähtsusega – tuleb pakkuda selget väärtuspakkumist ja toetada ettevõtluskeskkonda. Avalike teenuste kättesaadavus ja infrastruktuuri areng on jätkusuutliku piirkondliku majanduskasvu aluseks. Kaitsetööstuse hangete võimalusi tuleb kohalikele ettevõtjatele aktiivsemalt tutvustada.
Arutelus, kuidas luua võimalusi kohalikele ettevõtetele, leiti, et Lääne-Virumaal tuleb tootjate baasil kokku terve tarneahel, mida saab lahendada RKIK tehniliste pakkumiste kaudu. Riho Tell rõhutas head koostööd KM-i ja RKIK-iga, mille vilju hakkame järjest enam nägema. Ta tõi välja, et hangetes osalemine ei pruugi olla keeruline, kui dünaamilised hanked on võimalik jagada osadeks, saaks piirkond sellest kasu.
Hartman leidis, et hanked võivad olla väga erinevad, mitte ainult droonide ja padrunite hanked. Oluline on tuua kokku rohkem tööstussektori töötajaid (näiteks toitlustajaid) ja põllumajandusinimesi, et nad suudaksid paremini planeerida ja koostööd teha.
Moderaator Erkki Ehand sõnas korraldaja VIROLi esindajana, et ettevõtjad üle Eesti saavad end edaspidi kursis hoida kõikide võimalustega ja nad on oodatud küsima lisaküsimusi. VIROL viib sõnumid edasi kogu oma võrgustikule, selliseid üritusi tuleb veel. Kaitsetööstuse valdkond ei pruugi olla keeruline, arenduskeskused on olemas ja valmis toetama.
Seminar lõppes osalejate omavahelise võrgustumisega, kus arutati edasisi koostöövõimalusi. Üritus pakkus kohalikele ettevõtjatele uusi teadmisi ja praktilisi võimalusi kaitsetööstuses osalemiseks ning lõi aluse tihedamale koostööle riigikaitse ja ettevõtlussektori vahel.
Seotud lood
Värske “Globaalne briifing”
Berliini “kolmanda tee” tõetund. Lisaks: grusiinid ja ungarlased võitlevad putinistide vastu, maailm võidurelvastub ja TikTok saab päitsed pähe, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik välisuudiste ülevaates.
Töötajate arv vähenes, palk tõusis.
Dicro Eesti lõpetas eelmise aasta 396 623 euro suuruse kahjumiga, aasta varem teeniti 5290 eurot kasumit.
Eestil on valida, kas me oleme rünnaku korral sunnitud sõdima omaenda pinnal või suudame hävitada vaenlase territooriumile jäävad üksused ja taristu. Ja nüüd küsigem: mitu miljardit eurot on liiga palju selleks, et vältida vajadust näiteks Rakvere linn nullist uuesti üles ehitada, kirjutab Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.
Olav Kreenile kuuluva Rabaveere Farmi kasum kasvas eelmisel aastal hüppeliselt.
Autoomanikud jälgivad kõhedusega kalendrit: aeg muudkui tiksub esimese jaanuari poole. Ei, kõhe pole mitte seepärast, et jälle peab uue aasta lubadusi andma, vaid 01.01.2025 jõustub Eestis automaks. Nii mõnigi meist lootis, et see maks jääb tulemata ja pigistas silma kinni iga kord, kui sellise pealkirjaga uudist nägi. Enam pole mõtet.
Enimloetud
1
2
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Need on Väike-Maarja valla uued ettevõtted
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele