Venemaa valmistub uueks pealetungiks, Trump on valmis Ukraina ära andma

Zaporižžja tuumajaam, mis langes üsna pea pärast suure sõja algust Venemaa kätte, on olnud okupatsioonivõimule hea pinge kruttija ja kommunikatsioonirelv. Rahvusvahelise Tuumaenergeetika Agentuuri sõnul tabasid jaama hiljuti droonirünnakud, milles Venemaa süüdistab Ukrainat, aga mida ukrainlased omaks ei võta.

Venemaa on enda kontrolli all olevat tuumajaama ka varem suurtükkidest tulistanud, mistõttu poleks droonirünnak midagi eriskummalist. Liiati on tegu pigem survestamise kui pärisohuga, sest tuumajaam on ehitatud nõnda, et peaks vastu ka kokkupõrkele reisilennukiga. See ei tähenda mõistagi, et Venemaa ei saaks jaama seestpoolt õhku lasta, ohverdades selleks vajadusel ka omaenda inimesi.

Venemaa küünilisusest hoolimata leiab omajagu otsustajaid ja fantaseerijaid, et rahu on võimalik ka praeguse rindejoone ulatuses. Juhul kui Donald Trumpist saab novembris USA president, võib üks sedasorti fantaseerija olla taas maailma võimsaimas poliitilises ametis.

Venemaa pommitab Harkivi maatasa. Vene väed on suurendanud raketi- ja droonirünnakuid Ukraina suuruselt teise linna pihta. Nädalavahetusel sai surma vähemalt kaheksa inimest, kui Vene droonid tabasid öösel üht magalapiirkonda. Ukraina presidendi kabinetiülema Andri Jermaki sõnul kavatseb Venemaa mais-juunis korraldada Harkivi suunal uue pealetungi. Olulisim lahing käib Ukrainas aga praegu Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari linna üle.