Trumpi meeskond alles töötab välja oma strateegiat ja seetõttu ei maksaks ühtegi juttu veel võtta lõplikuna, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõja majandusblogi 42. sissekandes.
- “Ükskõik, mida me praegu ei ennusta, võime eksida,” kirjutab vaatleja Raivo Vare. Me ei tea, millised teod saavad olema president Trumpi sõnade taga. Foto: AP/Scanpix
Hirmuäratava kiirusega läheneb Ukrainas Venemaa vallandatud agressioonisõja alguse kolmas aastapäev. Ukraina on seni kangelaslikult vastu pannud, kuid olukord rinnetel ei näita olulisi paranemise märke. Kogu maailm hoiab hinge kinni ja mõistatab, mida ja kuidas hakkab tegema ametisse astuv president Donald Trump.
Tema lahkuv eelkäija Joe Biden on lõpuks ärganud. Viimasel hetkel pakutava sõjalise abi ja äsja karmistatud sanktsioonide abil, millele on lisa kaalumas ka Euroopa, püütakse nõrgestada Kremli sõjamasina toitekanaleid ja luua Trumpile vähemalt tugevamaid positsioone, enne kui saabuvad tema lubatud läbirääkimised Vene liidri Vladimir Putiniga.
Trumpi soolo
Trump lubas teadupärast enne valimisi suure suuga, kuid detaile pakkumata, et lõpetab sõja Ukrainas ühe päevaga. Nüüd, asjasse süvenedes ja arvestades reaalset olukorda, on ta oma sõnu sööma asunud ja andnud teada, et püüab seda teha sajakonna päevaga.
Argumentideks on seejuures inimkaotuste kohene lõpetamine ja see, et iseenesest temaga heades suhetes (sic!) olev Putin ei ole oma algatatud sõja eesmärke saavutanud. Oma eriesindajaks Ukraina ja Venemaa küsimustes on ta määranud erukindral Keith Kelloggi, kes, nagu ka tema valitud mõjukas rahvusliku julgeoleku nõunik kongresmen Mike Waltz, ei vaja oma ametipostile kinnitamist ka kongressis, mis võimaldab neil juba praegu esineda oma tulevase ameti kontekstis usutavamana.
Sellegipoolest on nende antavad signaalid veel sama vastuolulised, nagu nende presidendist patroonil, ja mingeid põhjapanevaid järeldusi veel teha ei tasu. Trumpi meeskond alles töötab välja oma strateegiat ja seetõttu ei maksaks ühtegi juttu veel võtta lõplikuna, vaid pigem erinevate arutatavate variantide kajastusena.
Seda enam, et Trumpi ootamatud jõulised passaažid NATO, tariifisõja ning eriti Kanada, Panama ja Gröönimaa osas on veelgi kasvatanud segadust maailmas nii liitlaste kui ka oponentide ridades. See ilmselt ongi Trumpi taotlus – külvata segadust ja ebakindlust, mida asuda siis agressiivselt lahti harutama ja lahendama.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärast seda, kui riik keelas riigifirmal Operail Venemaa vedudega tegeleda, hakkas nende vedude juures ilma suurema kärata tähtsat rolli mängima teine riigifirma – Eesti Raudtee. Kui Operaili kliendid ja veod võttis üle Läti Raudtee, lükkas Eesti Raudtee kohe käima terve uue osakonna, et neid aidata.
Globaalne briifing
Põhjakorealased sõdivad Ukraina vastu, Vene naftatankerid purunesid Mustas meres ja Iisrael ampsas tüki Süüriast need on Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepiku fookusteemad värskes nädala ülevaates.
2025 võib tuua poliitilise kokkuleppe
Lääne retoorikas ja kuluaarides valitseb arusaam, et see sõda tuleks kiiremas korras kuidagi lõpetada, aga küsimus on mõistagi rahu hinnas, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas Ukraina sõja majandusblogi värskes sissekandes.
Puudu on nii valuutast, tööjõust, tarbekaupadest kui veduritest
Venemaal käib ajaloost tuntud protsess, kus sõjarööbastele pandud majandus algselt kasvab, ent hakkab seejärel kokku tõmbuma, piitsutades samal ajal üles hinnataset ja tekitades kaupade defitsiiti, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogis.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.