Raivo Vare: muldmetallid võivad sõja lõppmängu vormida
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Seekordses sissekandes on lõpuks põhjust rääkida uuest algavast etapist, mille Donald Trump Ukrainas sõja lõpetamiseks käivitas. Tal mõneti juba õnnestus seda teha Lähis-Idas, kus Hamasile ja tegelikult ka Hezbollahile avaldasid tema võimuletulek ning sellega kaasnenud ähvardused stimuleerivat mõju sõlmida Iisraeliga kokkulepe enne, kui Trumpi lubatud põrgu nende peale lahti lastakse. Nüüd loodetakse sarnast efekti ka Ukraina sõja puhul.
Kas ka põhjusega, on esialgu selgusetu. Igal juhul on näha, et praegu on võti Kremli peremehe taskus. Küll aga on selles geopoliitilises ja majanduslikus malepartiis tekkinud uusi avanguid.
Trumpilegi pähkel
Tuletagem meelde, et Donald Trump lubas valimiste käigus, et ta lõpetab Ukraina sõja ühe päevaga. Nüüdseks on ta tagasi tõmbunud ja räägib lootusest teha seda poole aastaga.
See pähkel on palju keerulisem pureda, kui Trump ette kujutas. Pärast seda, kui ta juba valituna, aga mitte veel presidendi ametisse vannutatuna olukorrast ülevaate sai, tõmbus ta oma retoorikas märgatavalt tagasi. Ka Trumpi määratud erisaadik, autoriteetne erukindral Keith Kellogg on kinnitanud, et Trump andis talle probleemi lahendamiseks 100 päeva.
Taustal on veel Trumpi soov, et eurooplased võtaksid selle tema nägemuses Euroopa sõja lõpetamise materiaal-tehnilise kindlustamise enda peale, mida Euroopa juhtriikide liidrid ongi juba arutanud. Väidetavasti on Prantsusmaa president Emmanuel Macron pidanud võimalikuks Prantsuse kontingendi kasutamist Ukraina territooriumil, hirmul-suured-silmad-kantsler Olaf Scholtz selle aga välistanud, nagu ka nn Weimari kolmnurga kolmas osaline Poola oma peaministri Donald Tuski suu läbi.
Eraldi on jõulise toetuse ja abi osutamise sõnumiga esinenud hiljuti Kiievit väisanud Suurbritannia peaminister Keir Starmer, kelle kätte on libisemas ka sõjalise abi suunamine, mille tunnistuseks on Ramsteini traditsioonilise nõupidamise formaadi muutumine, sest ameeriklased loobusid selle vedamisest. Asemele on astunud NATO ja eesistujaks seekord britid.
Kuhu raha jäi?
Trump on toonud muutusi ka Ukraina abistamisse. Radikaalse riigirahanduse ja -aparaadi korrastamise programmi käigus pandi järsult seisma USA üleilmsete abiprogrammidega tegelev USAID. Abiga tegelevat töötajaskonda tahetakse vähendada seniselt 10 000-lt lausa vähem kui 300 peale, jättes näiteks Aafrikaga tegelema tänaste tuhandete asemel 12 ametnikku ja Aasiaga 8. Kuid koos sellega läksid peatamisele ka senised Ukraina abistamise programmid mitme miljardi eest ning poole selge, kas Trumpi kehtestatud 90päevase moratooriumi järel need üldse uuesti avanevad. Eks see kasvata vajadust eurooplaste abi suurendamise järele.
Õnneks USA kui kõige suurema ja olulisema sõjalise abi osutaja roll esialgu ei muutu, sest Trump küll peatas ajutiselt sõjalise abi seniste otsuste täitmise, kuid andis taas loa neid jätkata. Iseasi, et uusi otsuseid ta esialgu ei luba, püüdes seda kasutada ka Kiievi survestamiseks läbirääkimistesse Moskvaga. Samas on ta viimati siiski öelnud, et kui Moskva ei hakka läbi rääkima, siis tuleb teda survestada nii karmistuvate sanktsioonidega –eelkõige naftasektoris, mille senist kangust on kindral Kellogg hinnanud 10 palli süsteemis nõrga 3-ga –, aga ka sõjalise abi jätkamisega Kiievile.
Ukrainale osutatava abiga seoses on ka teatud segadus tekkinud. Trump on eurooplastele nende vastu kavandatava tariifisõja õigustusena öelnud, et USA on aidanud Ukrainat 200 miljardi võrra rohkem, kuigi see peaks olema eelkõige eurooplaste asi. Kust ta sellised numbrid võtnud on, pole teada. Ilmselt „improviseeris“, nagu tal traditsiooniks. Pigem on tõele lähemal, et 177 miljardit viimase kolme aasta jooksul. Kuid oh üllatust! Selle on omalt poolt kahtluse alla seadnud Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kes hiljutises intervjuus teatas, et 177 miljardist on tegelikult nendeni jõudnud vaid 76!
Seotud lood
Venemaa eelarvestrateegias kajastub sõda 2027. aastani
Sõdu võidetakse tahte ja tagalaga. Ukrainal on palju tahet, aga vajalikust kaugelt vähem inimesi ja relvi, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 40. sissekandes.
Puudu on nii valuutast, tööjõust, tarbekaupadest kui veduritest
Venemaal käib ajaloost tuntud protsess, kus sõjarööbastele pandud majandus algselt kasvab, ent hakkab seejärel kokku tõmbuma, piitsutades samal ajal üles hinnataset ja tekitades kaupade defitsiiti, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogis.
Lääne positsioonid sõja ja võimaliku rahu kohta on muutunud ja muutumas, oma seisukohti revideerib ka Kiiev, üllatades venelasi rünnakuga nende endi territooriumil, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogi 38. sissekandes.
Hübriidrünnakud Baltimaades on reaalne oht
Venemaa hübriidrünnakud välismaal, sealhulgas Balti riikides, on reaalne oht ning ukrainlased olid üksvahe vaid kahe kuu kaugusel sõjalisest kollapsist, Putin loodab aga Trumpi tagasivalimisele, kirjutab vaatleja Raivo Vare Äripäevas ilmuvas sõjablogi 37. sissekandes.
- aripaev.ee
- ST
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.
Enimloetud
1
Naine langes Põhjakeskuses müügimeeste lõksu
Viimased uudised
Hetkel kuum
Naine langes Põhjakeskuses müügimeeste lõksu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Lääne-Virumaa Uudised esilehele