Poevein investeerimiseks ei kõlba, sest tootlusest läheb suur osa kaotsi ainuüksi maksude tõttu. Väärisveinidesse investeerides võib aga teenida kahekohalist tootlust.

- WineFortune'i kaasasutaja Risto Kaljuranna sõnul on väärisveinidega võimalik teenida kahekohalist aastatootlust. Foto: Liis Treimann
Eestis esimese väärisveinide fondi loonud WineFortune'i kaasasutaja Risto Kaljurand ütleb, et väärisveinidega on investorid ajalooliselt teeninud keskmiselt 13 protsenti aastas. Kust see tuleb, selgitas ta Äripäeva raadio saates
"Investeerimisportfell 2030".
Kaljurand rääkis saates järgmistel teemadel:
•Kuidas tootlus kujuneb
•Kuidas näevad välja veinioksjonid
•Kuidas veine hoiustada.
•Mis juhtub siis, kui vein läheb hoiustaja käes kaotsi, halvaks või juhtub sellega midagi muud.
•Kas ka nii on võimalik veinidesse investeerida, et ostad poest pudeli ja loodad selle ajas paremaks ja kallimaks muutumist. Mis riskid sellega kaasnevad?
•Kuidas on võimalik kuluefektiivselt ja käibemaksu tasumata veine osta ja hiljem edasi müüa.
Kuula saadet siit:
Poevein investeeringuks ei kõlba, vääriskaup peibutab aga kahekohalise tootlusega
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Veinidesse investeerimiseks pole vaja suurt algkapitali, alustada saab mõnekümne euroga. Kunsti investeerimisel peab aga arvestama suurema rahakotiga ning kasuks tuleb huvi kunsti vastu.
Laupäeva õhtul kogunes kümneid mehi ja naisi Kadrina rahvamajja, et ühisel testimisel selgitada välja tänavune Kadrina hää õlu. Maitsmiseks rivistati üles 28 õlut Eesti väiketootjatelt. Oma hinnangu andsid nii asjatundjate žürii kui ka rahvas.
14 aastat Palmse mõisa juhtinud Maie Urbas tegi kevadel teoks suure eluunistuse ja avas Rakveres Pikal tänaval vinoteegi Mullistuudio.
Soovitused autodesse investeerimisel
Autoentusiast Ivo Anni kogemus vanadesse autodesse investeerimisel näitab, et autode kollektsioon võib vabalt olla neljas pensionisammas.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.