Seadustele vilistades annavad kiirlaenufirmad raha inimestele, kelle krediidivõimekus ei võimalda seda tagasi maksta. Kohtupraktika näitab, et kalleid laene kasutatakse üha enam toidu ja kodukulude tasumiseks.
- Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand ütleb, et kalleid kiirlaene on edasi kantud ka investeerimiskelmidele. Foto: Andras Kralla
Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand ütleb, et viimasel aastal on kohtusse jõudnud võlgnike lood läinud traagilisemaks. „Kes on võtnud laenu elatise maksmiseks, kes lastele söögi ja riiete ostmiseks või kes on kaotanud töö,“ loetles Härmand.
Pärnumaal võlanõustajana tegutsev Anna-Liisa Arukask ütleb, et nädalas pöördub tema poole umbes kümme uut inimest, kes võlanõustamist vajavad. Pöördujate arv on viimasel pooleteisel aastal tõusnud ning selle on tema teatel kaasa toonud ettevõtete tegevuse koomale tõmbamine ning koondamised.
„Minuni jõuab päris palju kliente, kes on kaotanud töö või kes töötavad tootmisettevõtetes ja kelle töötasu on vähendatud,“ räägib Arukask.
Seotud lood
Keskmine võlgnik on küll 43-aastane mees, aga võlanõustaja juurde jõuavad pigem võlaorjuses naised, selgus finantsinspektsiooni võlaseminarilt.
Armupettus on küll harvem esinev pettuse tüüp, kuid see tekitab lisaks rahalisele kahjule ka suuremat emotsionaalset stressi, märkis Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige.
Pea iga teine üürileandja Eestis on kogenud probleeme oma üürnikuga. Enim meelehärmi valmistavad võlgnevused ja vararikkumised.
Juuli keskel kuulutati välja muuhulgas ka Rakvere Kroonikeskuses tegutseva rõivakaupluse Protten rajaja Kalev Protteni isiklik pankrot.
Selveri populaarne 63+ vanuses klientidele mõeldud sooduskampaania "Kuldne Kolmapäev" on ettevõtte üks edukamaid kampaaniaid, mis laienes nüüd ka e-Selverisse ning tänavustele pensionipäevadele.