Nutuste lugude ajastu. Koondamised on lükanud võlarattasse üha nooremaid
Seadustele vilistades annavad kiirlaenufirmad raha inimestele, kelle krediidivõimekus ei võimalda seda tagasi maksta. Kohtupraktika näitab, et kalleid laene kasutatakse üha enam toidu ja kodukulude tasumiseks.
Harju maakohtu kohtunik Kai Härmand ütleb, et viimasel aastal on kohtusse jõudnud võlgnike lood läinud traagilisemaks. „Kes on võtnud laenu elatise maksmiseks, kes lastele söögi ja riiete ostmiseks või kes on kaotanud töö,“ loetles Härmand.
Pärnumaal võlanõustajana tegutsev Anna-Liisa Arukask ütleb, et nädalas pöördub tema poole umbes kümme uut inimest, kes võlanõustamist vajavad. Pöördujate arv on viimasel pooleteisel aastal tõusnud ning selle on tema teatel kaasa toonud ettevõtete tegevuse koomale tõmbamine ning koondamised.
„Minuni jõuab päris palju kliente, kes on kaotanud töö või kes töötavad tootmisettevõtetes ja kelle töötasu on vähendatud,“ räägib Arukask.
Armupettus on küll harvem esinev pettuse tüüp, kuid see tekitab lisaks rahalisele kahjule ka suuremat emotsionaalset stressi, märkis Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige.
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.