Harrastuskalamehed peavad juulist rohkem kukrut kergendama
Regionaalminister Piret Hartman allkirjastas määruse, millega muutuvad alates 1. juulist 2024 harrastuspüügiõiguse tasud. Muudatus puudutab neid kalastajaid, kes peavad ostma kalastamiseks harrastuspüügiõiguse.
Aastase harrastuspüügiõiguse eest tuleb alates 1. juulist tasuda senise 20 euro asemel 27 eurot.
Foto: Päästeamet
"Tasud jäävad ka edaspidi taskukohaseks ja seda kindla eesmärgiga populariseerida harrastuspüüki ning tagada kõigile Eesti elanikele ligipääs meie ühisele loodusvarale. Ühe lihtkäsiõngega püük on jätkuvalt tasuta," selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.
Leppisime Rakvere abilinnapea Laur Kaljuveega juba suvel kokku, et käime kalal ja ajame kalamehejuttu. Aga küll olid käed-jalad tööd täis, küll mängis ilm vingerpussi.
Pääsematult kalapüügipisikuga nakatunud riigikogu liige Kaido Höövelson usub, et Eesti jõgedes ja järvedes on kalu küllaga. Lihtsalt tuleb olla mees ja kala kätte saada.
RMK, keskkonnaameti ja Väike-Maarja vallavalitsuse koostöös soovitakse Räitsvere külas Paisjärve maaüksusel asuv ohtlik settereostusega Ao paisjärv likvideerida ning taastada Põltsamaa jõe võimalikult looduslik jõesäng ja selle toimimine.
Haljala päritolu Eesti koondise korvpallur Rain Veideman on ringiga kodumaale tagasi jõudnud. Viimastel aastatel nii Itaalia kui ka Saksamaa klubides mänginud Veideman alustab tänavust hooaega Viimsi meeskonnas. Vanus on sealmaal, et nüüd võib ka nooremaid mängijaid tõsisteks korvpallihuntideks kasvatada, nii nagu vanemad mängijad kunagi teda ennast kasvatasid. Peale korvpalli on Veidemanil üks kirg veel. Kalal käimine.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.