Sellest, kuidas koondamine kujunes positiivseks töötajakogemuseks, rääkis äsjasel Personalitöö aastakonverentsil töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm.

- Eesti Töötukassa personalijuht ja PARE juhatuse liige Kristiina Palm Foto: Marko Mumm
Kollektiivse koondamisega kaotas töötukassa 100 ametikohta, millest kolm asus Lääne-Virumaal, kus kadus kaks töövahenduskonsultandi ja üks teenusekonsultandi ametikoht. Koondatutest on end töötukassas võtnud töötuna arvele 28 endist töötajat.
Otsustasime nõukogu otsust jagada kogu töötukassa kollektiiviga ja seejärel asuda täpsemat plaani koostama. See tähendas kõrget ärevust ja määramatust kogu töötajaskonnale, sest olukorra analüüs ja konkreetsed otsused võtavad päris palju aega, tõdes Palm.
Avaldame alljärgnevalt teemaveebis
Palgauudised ilmunud kokkuvõtte Kristiina Palmi ettekandest Personalitöö aastakonverentsil, kus ta jagas detailselt töötukassa kollektiivse koondamise tegevuskava ja saadud õppetunde.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesmärk on aidata noored tööturule
Jaanuaris alustas Rakvere linnavalitsuses tööd noorte heaolu spetsialist Mirjam Merirand.
Kuigi majandusel eriti hästi ei lähe, ei kajastu see töötukassa statistikas, sest töötute arv on aastaga jõudsalt vähenenud.
Kui vaadata Lääne-Virumaa töötute arvu, siis on see viimastel aastatel püsinud stabiilne, kuid see ei tähenda, et töötuks jäänud oleksid pikalt tööta, ütles töötukassa Lääne-Virumaa esinduse juht Kristi Moldau.
Viimastel aastatel on Lääne-Virumaa tööturul olnud tihe liikumine, ütles töötukassa Lääne-Virumaa esinduse juht Kristi Moldau.
Varahaldur ja majandusekspert Peeter Koppel leiab, et praegune majanduskeskkond on suhteliselt kesine, kuid me pole selles lõpuni ise süüdi.