Maakonna tööturul käib vilgas liikumine

Ühe kuu jooksul liigub maakonna tööturule 200-300 inimest ehk nii palju töötutest leiab uue töö ja sama palju jääb ka tööta. „Väga vähe on neid, kes otsivad tööd aasta või kauem,“ sõnas Moldau saates „Virupärane ettevõtlus“. Seetõttu ei saa ka tuua välja Lääne-Virumaa töötute profiili, sest see pidevalt muutub.

Moldau tegi tööturust ülevaate ka reedel Lääne-Viru Omavalitsuste Liidus (VIROL) toimunud koosolekul. Tema sõnul on maakonnas üle 1650 töötu ja neist vaid umbes 30 protsenti ei kuulu ühtegi riskirühma. 24 protsenti töötutest on noored vanuses 16-29 aastat. Just noorte tööturule pääsemise lihtsustamiseks ja nende töötuks jäämise ennetamiseks teeb töötukassa tihedat koostööd koolidega, pakkudes karjäärinõustajate ja karjääriinfospetsialistide abi, aidates noortel edasiseks eluks valikuid teha.

Nõustamistega ja tööturu ning edasi õppimise võimaluste tutvustamisega alustatakse juba 8. klassist.

"Mõned koolid kasutavad meie poolt pakutavaid teenuseid üpris aktiivselt, teised aga mitte - kõik sõltub koolist," kõneles Moldau reedel VIROLis. Ta lisa, et pahatihti kipuvad koolid olema nagu riik riigis.

Saates „Virupärane ettevõtlus“ rääkis Moldau, et Lääne-Virumaa tööturgu iseloomustavad märksõnad on Tallinna lähedus; tootmissektor, mis tähendab ka väiksemat paindlikkust; tööjõu tihe konkurents; spetsialistide puudus näiteks hariduses ja meditsiinis ning muutuvad ootused töötingimustele, mis tulenevad töötajate ja ka tööandjate teadlikkuse kasvust.

„Kõrgharidusega inimeste jaoks on Lääne-Virumaa tööturg kitsas ja kui vaja siis sõidetaksegi kodust kaugemale, et leida sobiva palgaga töö,“ ütles Moldau. Tallinnas on rohkem erinevaid töövaldkondi ja ametikohti ning ka kõrgem palgatase.

Tema sõnul võiks eesmärk olla, et inimesed leiaksid samaväärse töö Lääne-Virumaal. „Arvan, et inimesed on valmis vahetama tunnise rongisõidu kohaliku töökoha vastu,“ märkis Moldau.

Oluline muutus tööturul on Moldau hinnangul see, et inimesed ei võta töötuks jäämist kui võimalust puhata. Nad üritavad kiiresti leida uue töö ja see ongi õige, sest töötutoetused ei olegi mõeldud selleks, et puhata.

„Üldiselt on tööturul olnud viimastel aastatel tihe liikumine, inimesed on läinud kiiresti uutele töökohtadele. Vabade töökohtade seis on olnud varemalt nigel, kuid alates juunist on tööpakkumisi tulnud juurde. Töötus on vähenenud ja praegune töötuse määr maakonnas on samaväärne nagu neli või viis aastat tagasi, see on positiivne ja loodame, et nii jätkub,“ rääkis Moldau.

Lääne-Virumaal on puudus jätkuvalt kokkadest, hooldajatest, meditsiiniõdedest, õpetajatest. Raske on ka leida näiteks elektrike, masinaoperaatoreid, lukkseppasid ja insenere. „Oskustööliste leidmine laiemalt on keeruline, sest neid on turul vähe ja nende palkamiseks on tugev konkurents,“ sõnas Moldau.

Kui töötutest umbes veerandi moodustavad noored, siis sama suure osakaaluga on töötute seas ka 55+ vanuses inimesed. Vanematel inimestel tekib töötuks jäädes dilemma, kas jätkata samas valdkonnas või erialal, kus on palju aastaid töötatud või peaks õppima, midagi juurde ja otsima teistsugust tööd.

Ettevõtjad kohati pelgavad vanemaealiste palkamist. „Vanemaealisi võiks ettevõtjad vaadata kui võimalust ja neid paremini ära kasutada. Neil on töö- ja elukogemus, töötahe,“ soovitas Moldau.

Ettevõtjad peaksid värbamisi tehes mõtlema, et kuidas toetada töötajat kogu tööelu vältel. Erinevas vanuses inimestel on erinevad soovid ja ootused. Uue töötaja vanusest lähtuvalt on ka erinevad näiteks sisseelamis- või koolitusprogrammid, rääkis Moldau.

Ta lisas, et tööd otsivale inimesele on üha olulisemaks muutunud paindlikkus, näiteks tööaja suhtes või soovitakse töötada osalise koormusega.

Omavalitsuste kaupa on pilt sarnane ja ükski omavalitsus kuidagi ei eristu. Rohkem on töötuid Rakvere linnas ja Viru-Nigula vallas ning Tapal ja Viru-Nigula vallas on tööotsijate seas ka rohkem muu emakeelega inimesi.

Töötuna oldud aja pikkuse või ka uue töökoha otsimise aktiivsuse osas mingeid erinevusi omavalitsuste puhul ei ole. „Üldiselt leitakse kuue kuuga sobiv töö. Noortel võibolla läheb kauem, sest neil ei ole veel varasemat töökogemust,“ märkis Moldau.

Novembris Rakveres toimunud Lääne- ja Ida-Virumaa edukate ettevõtjate tunnustusüritusele rääkisid ettevõtjad ka tööjõuga seotud probleemidest ja võimalustest. JELD-WEN Eesti personalipartner Merit Vain ütles, et majanduslanguse aeg on olnud natukene lihtsam leida töötajaid.

„Ühe õnnetus on teise õnn. Kahjuks on Lääne-Virumaal olnud ettevõtteid, kes on pidanud viima läbi suurkoondamisi ja nii oleme töötajaid saanud,“ märkis Vain.

JELD-WEN Eestis tehakse juhtkonnale kaks korda aastas ülevaade Lääne-Virumaa tööturul toimuvast. Oktoobri lõpus oli Lääne-Virumaal registreeritud töötute arv 1702. „Kui vaatasime, et kui palju neist kattus meie ettevõtte profiiliga, siis neid inimesi oli pea 700. Meil on tööd pakkuda, aga miks nad siis ei tule?“ küsis Vain ja selgitas, et selle arvu sisse mahub neli generatsiooni. Kuigi näiteks vanemaealistel töötutel on tööstuses töötamise kogemus, siis nad erinevatel põhjustel enam tööstusesse tööle tulla ei taha või ei saa.

„Eluaastad jätavad inimese tervisele oma jälje ja töökeskkonna riske hinnates saab inimene aru, et see pole talle enam sobiv keskkond. Vanematel inimestel võib olla küll kogemus tööstuses, aga tööstus ei ole neile enam sobiv,“ rääkis Vain.

Me tahaksime ka noori inimesi palgata. Millenniumi ajastu ja z-generatsioon hindab aga vaba aega varasematest põlvkondadest rohkem. „Tööstuses töötamine on kellaajast kellaajani töö, kindla graafiku alusel. Inimesed on nõus täna saama väiksemat töötasu, kui neil samas on suurem vabadus tööaja osas,“ sõnas Vain. Tema sõnul on tööstustel keeruline olla tööturul noorte silmis atraktiivne.

„Täna näeme kandideerijate hulgas inimesi, kellel on tööstuskogemus puudu ja tullakse kandideerima justkui viimases hädas. Tööstust kardetakse ja see seostub jube tolmuse ja kõva müraga keskkonnaga. Tööstus ei ole enam selline. Oleme ka ettevõttes arutanud, et kuidas muuta tehas uutele inimestele atraktiivsemaks. Oleme teinud avatud uste päeva, et inimesed saaksid tulla tutvuma,“ rääkis Vain.

Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann tõi paralleeli kooliga. „Kui õpilasele ei meeldi keemia, siis on probleem õpetajas. Sama kehtib ka tööstuste kohta, et kui tööstus ei ole tööandjana noortele atraktiivne, siis tuleb tööstustel endil seda muuta,“ oli tema seisukoht. See on ka põhjus, miks tööstustes makstakse mõnede teiste sektoritega võrreldes kõrgemat palka.

OG Elektra omaniku Oleg Grossi sõnul on võrreldes mõne teise Eesti piirkonnaga näiteks Rakveres kauplustesse töötajate leidmine lihtsam, sest Rakveres pole palju avaliku sektori või ka haridusvaldkonna töökohti. „Avaliku sektori palgaga on keeruline konkureerida,“ märkis Gross.

Ta lisas, et kaubanduses üldiselt on töötajate leidmine keeruline, kuna kaubandussektor on alamakstud. „Palkade tõstmine eeldaks kohe ka hindade tõstmist. Rakveres on hästinuumatud riigisektori töökohtasid vähe ja seetõttu on ka palgatase madalam,“ lausus Gross.

Viru Keemia Grupi juht Ahti Asmann rääkis, et nende ettevõttes on aastane personalikulu 60 miljonit eurot, võrdluseks kapitalikulu on suurusjärgus 50 miljonit eurot. „Mingid probleemid on universaalsed. Näiteks keemiatehnolooge ei koolitata Eestis juba ammu ning need, kes veel olemas on, koolitavad siis järgmisi välja,“ lausus ta.

Tehnoloogiaseadmete operaatorite töö on spetsiifiline ja neid tuleb Asmanni sõnul ettevõttes kohapeal õpetada sõltumata sellest, millise kooli töötaja on lõpetanud. VKG töötajatest kolmandik on õppinud mõne sellise eriala, mis on ametikohaga seotud ning nende haridusbaas aitab neil konkreetsetest protsessidest aru saad. Kaks kolmandikku on aga täiesti teisest valdkonnast, näiteks kokad või sportlased.

„Oleme jõudnud selleni, et teeme nüüd oma sisemise kooli, sest kuskilt mujalt spetsialiste võtta ei ole. Olemasolevad töötajad peavad uusi töötajaid õpetama ja ka olemasolevaid arendama, et kvalifikatsioon säiliks,“ sõnas Asmann.

VKG kõige suurem probleem on keemiatehnoloogide leidmine, kes varem tulid näiteks Valgevenest ja Venemaalt. Nüüd sealt tööjõudu värvata ei saa ja seetõttu peab organisatsioon tõenäoliselt muutuma ka senisest rohkem inglise keelseks, et oleks võimalik värbamise geograafiat laiendada.

Asmanni sõnul tuleb töötajaid ka Ukrainast, aga nendega on see probleem, et on ostetud diplomid. „Paberite järgi oskab, aga kui tööd hakkab tegema, siis selgub, et ikkagi ei oska,“ märkis ta.

„Lootust, et riik toob sulle valmis töötaja, seda ei juhtu. Oluline on, et tal oleks mingi baas, aga ettevõtja peab enda panuse ikkagi juurde panema,“ võttis teema kokku Asmann.

Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.