Tapa naudib ettevõtjate kasvanud huvi investeerida

Eesti Raudtee ja Nurme Looduskosmeetika on ettevõtted, mis on viimasel ajal Tapale investeerinud. Nad aga ei jää ainsateks, sest sel aastal on kasvanud erinevate ettevõtete ja investorite huvi oma tegevus Tapale tuua.

Eesti Raudtee projektide spetsialist Anastassia Ambros meenutas, et raudtee ajalugu Eestis ulatub 154 aasta taha ning raudtee Eestis avati 5. novembril 1870. aastal. Toona läks rööbastee Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Tsarskoje Selosse.

Tänapäeval tegeleb raudteetaristu arenduse, hoolduse ja administreerimisega riigile kuuluv aktsiaselts Eesti raudtee, kelle hallata on 1191 kilomeetrit raudteed. Praegu on sellest elektrifitseeritud 237 kilomeetrit, kuid Ambrose sõnul on kavas kogu raudteevõrk elektrifitseerida 2028. aastaks.

Praegu käibki raudteel aktiivne elektritaristu ehitustöö, seda ennekõike Tallinna-Tartu suunal.

Eesti Raudteele kuulub 135 ooteplatvormi, 61 raudteejaama ja ettevõttes on 703 töötajat, kellest 63 on ametis Lääne-Virumaal.

Tapa jaam on Ambrose kinnitusel oluline sõlmpunkt ning viimastel aastatel on sinna tehtud suuri investeeringuid - sorteerimispargi rajamine läks maksma 10,1 miljonit ja uue administratiivhoone ehitus kolm miljonit eurot.

Sorteerimispargi ümberehituse käigus paigaldati umbes 15 kilomeetrit raudteed ja 14 uut pööret, lisaks remonditi kolm olemasolevat pööret. Ehitustöödeks veeti kohale 41 000 kuupmeetrit killustikku.

Eesti Raudtee rohelisest mõtlemisest annab Anastassia Ambrose sõnul kinnitust see, et üle 80 protsendi sorteerimispargi ehitamsieks kasutatud põhimaterjalidest on taaskasutatud. Ning ehituse käigus välja kaevatud pinnas kasutati laadimisplatside rajamiseks.

Arenguruumi aga raudteevõrgul on, sest praegune läbilaskevõime lubaks vedada aastas 40 miljonit tonni kaupa ning 10 miljonit reisijat. Kui reisijateveo maht ulatub ligi 80 protsendini võimalikust, siis kaupa veeti 2023. aastal vaid 4,8 miljonit tonni.

Raudtee elektrifitseerimine ja samaaegselt toimuv kiiruste suurendamine peaksid aga parandama raudtee konkurentsivõimet võrreldes näiteks autotranspordiga.

Tapa vallavanem Riho Tell nentis, et raudtee tähendab Tapa jaoks väga palju. Vallavanema sõnul on avaliku sektori roll kasutada raha võimalikult mõistlikult ja säästlikult ning pakkuda maksimaalselt kvaliteetset teenust.

“Ning et osa rahast kasutataks selliselt, et see loob ettevõtetele arenguvõimalusi,” lisas Riho Tell.

Majanduse olukord ei ole just kõige roosilisem, aga Tapa vallal läheb päris hästi ning investorite huvi Tapa vastu pole kunagi olnud nii suur.

Vallavanema kinnitusel on lisaks raudteele selles väga suur roll kaitseväel, kes on suur teenuste tarbija.

Üks ettevõte, kes on leidnud tee Tapale, on Nurme Looduskosmeetika. Nemad leidsid Tapa 2022. aasta lõpus.

Ettevõtte vastne tegevjuht Kiur Lootus on aastaid töötanud ehitusvaldkonnas, aga ka juhtimiskoolitajana. Oma sõnutsi “leidis” ta Nurme Looduskosmeetika tänu Lääne-Virumaa Uudistes ilmunud artiklitele.

Nurme Looduskosmeetika üks asutajaid ja omanikke Marit Tiits rääkis, et vaevalt oli Tapa vana leivatehase ostutehing sõlmitud kui tema postkasti saabus kiri Tapa vallavalitsuselt, kus sooviti tutvust sobitada.

“Mul oli suur hirm, et mis nüüd lahti, aga küsiti, et kuidas vald saab aidata ja anti kingituseks kaks kruusi ja meepurk,” meenutas ettevõtja. Ta lisas, et valla abi pole vajatud, aga pakkumine oli südantsoojendav ning piisab ka teadmisest, et vallavalitsus on koht, kust vajadusel abi saab küsida.

Tiits märkis, et praegu on veel viimane hetk, millal Tapale kinnisvara hankida. “Harjumaal või Tallinnas sellist võimalust ei ole, et ostad firmale ametikorteri, aga Tapal praegu veel saab ja see võib olla ka investeering, sest korteriti hinnad ainult kerkivad,” rääkis ta.

Lisaks tavapärastele ettevõtluspäevadele on ka käivitamisel Tapa valla ettevõtlusklubi aktiivsetele ettevõtjatele kooskäimiseks. Tapa valla spordikeskuse ja kultuurikeskuse eestvedamisel soovitakse esmakordselt kokku tuua Tapa valla ettevõtjad, et koos aktiivselt aega veeta ja võrgustuda.

Kokku plaanitakse saada kolmel korral aastas, novembris, veebruaris ja aprillis.

Esimene kohtumine toimub 14. novembril kell 18 Tamsalu kultuurimajas, kus mängitakse dartsi (noolemängu) oma ala asjatundjate juhendamisel. Varasem mängukogemus ei ole oluline.

Eesti Raudtee Tapa uues administratiivhoones toimunud “päris” ettevõtluspäevast võttis osa ligi 30 ettevõtjat

Viimase poole aasta jooksul oleme olnud väga terava ja meeldiva ettevõtjate ning kinnisvaraarendajate tähelepanu all. Ettevõtjate huvi valda investeerida on väga suur, ütles Tapa valla ettevõtlusspetsialist Marko Teiva saates “Virupärane ettevõtlus”.

“Praegu tähendab see meile hästi palju paberitööd, sest kõik on veel planeerimisfaasis, aga kui osagi nendest teostub, siis on lootust, et meil tekib siia tasustatud töökohti ja on lootust, et elanike arv vallas tervikuna kasvab,” rääkis Teiva.

Näiteks Tapa linna kaitseväe kõrvale plaanitava uue tööstusala vastu on tundnud huvi 14 ettevõtjat, kellest pooled tegutsevad juba praegu vallas, kuid teised on mujalt Eestist ja soovivad tulla oma kliendile kaitseväele lähemale.

Teiva sõnul võiks tööstusala saada kõige varem valmis 2027. aasta lõpuks. “Siis saame teha ettevõtjatele hoonestusõiguse enampakkumised, et nad saaksid tulla ja siin jala maha panna,” lausus ta.

Tapal on praegu töös ka kolm kaubanduskeskuse projekti. Ühte plaanib Oleg Gross, teist Meie kauplusketi omanikud. On ka veel kolmas projekt, mis jääb teisele poole raudteed Veski tänavale. Selle arendusega seotud ettevõtjad pole veel end avalikustanud.

Lisaks arendatakse kahte uut kauplust ka Tamsalus, ühte teeb samuti Gross ja teist Järva Tarbijate Ühistu.

Möödunud aastal oli Tapa valla keskmine palk 103% Lääne-Virumaa keskmisest palgast ja esmakordselt on palgatase kõrgem maakonna keskmisest. Teiva sõnul on Tapa valla eripäraks see, et vallas on suure osakaaluga riigi või avaliku sektori töökohad. Näiteks on olulised tööandjad koolid, siseministeerium, kaitsevägi, riigile kuuluv Eesti Raudtee.

Saadet „Virupärane ettevõtlus“ toetab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ning saate valmimist kaasrahastavad Euroopa Liit ja Maakondlike arengustrateegiate elluviimise toetusmeede.