Oktoobris alustab Rakveres eelkool, ja seda mitte mõnes koolimajas õhtuks väsinud õpetaja käe all, vaid spetsiaalselt eelkooli tarbeks leitud ruumides uhiuuel mööblil ja uute õppimistarvikutega.
Eelkooli õpetaja Helen Konar imestas isegi, et nõudlus eelkooli järele Rakveres nii suur on. Foto: Erakogu
Helen Konar (39) on südikas naine, kes armastab õpetajatööd. Klassiõpetajana on ta aidanud ellu 25-lapselise klassi reaalgümnaasiumis, võtnud poole kooliaasta peal enda hoole alla Võsu kooli “essandikud”, andnud lugematul hulgal eratunde ning on emaks neljale väikesele poisile. Sel sügisel alustab ta oma armastatud erialal aga juba ettevõtjana ja avab Laada tänaval klassiruumi, kus hakkavad toimuma eelkooli tunnid ning eratunnid suurematele koolilastele.
“Härra Parve, kui kaua te seda nalja siin teete?” küsis Raido Parvelt esimese ülikooliaasta sügisel üks õppejõud, kui Kadrina noormees ligi 40 neiu kõrval ainukese tugevama soo esindajana lasteaiaõpetajaks õppis.
Eesti maakoolide tulevik sõltub eelkõige kohalike avalike teenuste tervikvaatest ning õpetajakoolituse kättesaadavusest maapiirkondades, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis “Õpetajate järelkasvu tulevik: maakoolide õpetajad aastal 2040”.
Kui Vinni-Pajusti gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Janete Trestip (29) kümme aastat tagasi gümnaasiumi lõpetas, ei julgenud ta kehakultuuri pabereid sisse viia. Vahepeal jõudis ta õppida ärijuhtimist, luua oma perekonna ja oma ettevõtte, aga ammune igatsus ei andnud rahu. Nüüd õpib ta Tallinna ülikoolis kehakultuuri, on õpetaja ja treenib lapsi.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.