Iga viies omavalitsus on rahaliselt käpuli. „Valitsuse tõmblemine teeb asja ainult hullemaks“

Riik on omavalitsused jätnud külma kätte, kui eelarveid oluliselt mõjutavad otsused on jäetud viimasele tunnile.
 
„Milline on järgmisel aastal õpetajate palgaraha? Milline on automaksu saatus? Kas omavalitsused saavad sealt oma osa?,“ küsib linnade ja valdade liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid küsimusi, mis keerlevad praegu omavalitsusjuhtide peas.
 
Ta ütleb otse, et valitsuse tõmblev ja analüüsitu poliitika on pannud omavalitsused raskesse olukorda.
 
„Omavalitsused peavad andma volikogudele eelarved üle, aga teada ei ole isegi järgmise aasta tulubaas,“ kirjeldab Luhalaid.
 
Järgmise aasta eelarve on volikogule üle andnud Väike-Maarja vald. Selle vallavanem Indrek Kesküla ütleb, et aasta aastalt on valla eelarved läinud pingelisemaks.
 
Elanikega suheldes tuuakse Kesküla sõnutsi enim välja vajadust parandada kohalikke teid, kuid riigipoolne teede rahastus on püsinud viimased 13 aastat sama.
 
„Me ei suuda kohalike omavalitsuste teeedevõrku, mis on riigi teedevõrgust 40 protsenti, ära hooldada 2010.aasta raha eest,“ sõnas Kesküla.
 
Vallavanema kinnitusel on rahandusminister Võrklaev rääkinud, et automaksust saadav raha võimaldaks riigil suurendada valdadele teedekorrashoiuks mõeldud rahastust. Valla eelarves ei juleta Kesküla sõnul arvestada ministri räägituga.
 
Luhalaid ütleb uuringutele tuginedes, et teedevõrgu arenguks oleks vaja tõsta omavalitsuste teedevõrgu rahastust 170 miljoni euroni. Hetkel on see 29 miljonit.
 
„Praegu saadakse väga väike osa, aga kui tahaksime arengut ja mitte ainult aukude lappimist, siis oleks vaja 170 miljonit,“ nentis Luhalaid.
 
Investeeringutest teedesse ja taristusse tunnevad puudust ka haapsallased. Linnapea Urmas Sukles ütleb, et omavalitsuse liiga väike tulubaas valmistab muret ka näiteks kinnisvaraarendustele.
 
"Haapsalus ehitatakse mere äärde maju ning linnavalitsusse helistakse, et sinna viiv tee on auklik. Noh, talvel seda korda ei tee, aga järgmisel aastal peab juba leidma raha. Aga raha on vähe," ütles Sukles.
 
Investeerimisvajaduse kõrval omavalitsuste rahaseisudest rääkides viitab Luhalaid rahandusministeeriumi andmetele, mille järgi on viies omavalitsuses saneerimisoht ja kümnes omavalitsuses on seis väga vilets. See tähendab, et 79 omavalitsusest on igas viiendas rahaasjadega kehvasti.
 
Sealjuures nendib Luhalaid, et seadusepiirangute tõttu ei saa ka väga hea vallajuht väga palju teha, et omavalitsuse finantsvoogusid parandada. Selleks on suuremad hoovad riigi käes.
 
Omavalitsuste finantsautonoomiast, riigi etteheidetest ja kriitikast omavalitsustele ja teenustevõrgu koomaletõmbamisest saab pikemalt kuulata saatest.
 
Intervjueeris Eget Velleste.

Foto on illustratiivne, autor Andras Kralla.