Kadrina paisjärve 5 kilomeetri pikkuse põhijooksu võitis meestest Dmitri Aristov ja naistest Kirstiina Nurk, kes mõlemad esindavad Treeningpartnerite klubi. Kokku startis põhijooksule 103 jooksusõpra.
- Kadrina paisjärve jooksu start Foto: Kadrina jooksu korraldajad
Dmitri Aristovi aeg oli 17.25, teiseks tuli Kaarel Kilki ajaga 17.35 ja kolmanda koha saavutas Stenver Matt ajaga 18.22.
Kristiina Nurk võitis ajaga 20.16, teine oli Jevgenia Salak ajaga 20.52 ning kolmas Anet Adamson ajaga 21:12.
2,5 km pikkuse noortejooksu parimad olid Uku Maamägi ja Mariliis Tiits. Kokku toimus 5 erinevat jooksu, kus igaüks sai startida omale jõukohasel distantsil.
Lääne-Virumaa jooksusarja 4. etapi – 8. Kadrina paisjärve jooksust võttis osa üle 200 eri vanuses jooksusõbra.
Jooksu kõik tulemused on leitavad
siit.
25. juuni õhtupoolikul toimunud jooksul jagus Kadrina paisjärve kaldal tegevust nii jooksjatele kui muidu huvilistele. Paisjärve kaldal korraldas veeohutuse ennetustegevusi Kadrina Tuletõrje Seltsi naissalk. Kadrina vabatahtlik päästekomando oli väljas oma pääsetehnikaga ja korraldati ka päästealaseid võistlusi.
Jooksusarja 5. etapp 17. Emumäe jooks toimub 3. juulil. Lähem info www.jooksusari.ee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Lääne-Virumaa jooksusari jätkus täna Laekvare-Simuna jooksuga, kus osalesid nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kes joosta ei jaksanud, võis ka kõndida.
Rakvere staadionil peetud ühepäeva kümnevõistluse ehk 1DayDecathloni võitsid Mikk-Mihkel Arro ja Helena Veelmaa. Sõbralikul mõõduvõtul panid võistlejad endast kõik välja.
Täna, 25.mail saab alguse sügiseni vältav Mõedaku nimepäevade jooksusari, kus kord kuus saab Mõedaku küngastel lipata erinevatel jooksudistantsidel.
Lääne-Virumaa jooksusarja tänavune hooaeg avati Kundas, kus kergelt sombusest ilmast hoolimata tuli starti 206 jooksjat.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.