Neljapäeval arutab valitsus, millised on järgnevad sammud koroonatõendi kasutamiseks siseriiklikult. Suure tõenäosusega tehakse lähiajal teenindus- ja meelelahutussektori ettevõtetele kohustuseks nõuda klientidelt vaktsiinipassi.

- Koroonapass tõendab, et inimene on vaktsineeritud, tal on kehtiv negatiivne testitulemus või ta on haigusest tervenenud. Foto: Aivar Hundimägi
Kõigi eelduste kohaselt tutvustab valitsus koroonatõendi riigisisese kasutamise reegleid veel selle nädala lõpus.
Aqva tegevjuht Roman Kusma lausus, et isiklikult ta taolise lisakohustuse panemist ei poolda. “Vaktsineerimine peab jääma vabatahtlikuks. Minu arvates on inimeste põhiõiguste vastane liigitada inimesi mis tahes omaduste järgi, ka vaktsineerituteks ja mittevaktsineerituteks. Vaktsineerimine siduda avalikele teenustele ligi laskmisega on inimeste survestamine ja sulaselge manipulatsioon. See polariseerib ühiskonda veelgi,” sõnas ettevõtja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi haridusministeerium annab soovituse lapsi alates 12. eluaastast koroonaviiruse vastu vaktsineerida, paneb teadmatus ja aeglane tegutsemine koolirahva küsima. Kas laste ja noorte vaktsineerimine on ikka riigi jaoks prioriteet?
Vaktsineerimise eesmärgipärase ja süsteemse korraldamise eelduseks on plaani olemasolu, mis on selge ja arusaadav nii vaktsineerimise korraldajatele endile kui ka kogu ühiskonnale. Sellist plaani meil pole, kirjutab riigikontrolör Janar Holm peaminister Kaja Kallasele.
Tänapäeva töömaailmas kohtuvad kontorites sageli erinevad põlvkonnad: beebibuumerid, X-põlvkond, milleeniumilased ja Z-põlvkond. Igaühel neist on oma ootused, tööharjumused ja suhtumine töökeskkonda. Selline mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid pakub ka väärtuslikku võimalust õppida ja kohaneda erinevate lähenemistega.