Tänavune kuum suvi kasvatas huvi majade ja suvilate vastu, mis asuvad mere, järve või jõe kaldal. Veekoguga piirneva kinnisvara ostjad peavad aga arvesse võtma seadusi, mis määravad õiguse kasutada veekogu ja kallasrada ning sätestavad ehituskeeluvööndi.

- Altja võrgukuurid. Foto: Toomas Tuul
Kinnisvara24.ee tegevjuhi Katrin Aroni sõnul on nõudlus suvilate ja maakodude järgi olnud varasemast kõrgem alates koroonapandeemia algusest, kuid tänavune kuum suvi suurendas veelgi huvi selliste kinnistute järele, mis asuvad mere, jõe või järve kaldal. „“Veepiiriga kinnistu“ on kõige populaarsem filter, mida portaali kasutajad otsingut tehes suvel kasutasid. Lisaks trükitakse otsinguaknasse sageli märksõnu järv, meri, jõgi või rand. Veekogu ääres asuvast maakodust või suvemajast unistavad inimesed peaksid majaostu või -ehitust plaanides aga arvesse võtma ka veepiiriga kinnistutele kehtivaid kitsendusi, mis tulenevad looduskaitseseadusest, metsaseadusest ja muinsuskaitseseadusest,“ tõi Aron välja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.